Eile öösel käisin Alatskivi lossis abikaasal järgi. Kenasti 3 suverehvi alla, 1 varurehv sai paar päeva varem tossis suverehvi asemel alla, kogemata või teadlikult olid sel naelad.
Au ja kiitus teedevalitsusele. Üks soolapuistur sõitis mulle vastu. Vahepael tusikas tugevat lumetera nii tihedalt vastu akena klaasi, et sõites 30 km/h ei näinud ma ka mitte kaugemale kui 30m. Olen seda teed sõitnud aastast 1998 ja ühel hetkel ma mõtlesin, et ma ei tea kus ma olen. Orientatsioon sai otsa.
Mida enam põhja poole, seda sügisesem ehk siis sisuliselt midagi polnud talvest veel näha.
Kulgesime vaikselt kodupoole, lõuasse lumisesse Eestimaasse tagasi.
Hommikul säras taevas päike. Ennelõunane tuul oli meeletu. Lapsed olid täis ähmi ja rõõmu ning nemad hullasid õuel- tegid oma esimest lumemeest. Oh seda rõõmu!! Nüüdki korjavad lund pange, et homseks ka ikka jääks :)
Lugesin hommikupoolsel ajal teiste blogisid ja selgus, et maa on valge üle Eesti. Vennas helistas, et Tapal on lausa 15 cm lund maas. Meil vaid veidi, selle kõrval. Võtsin oma seebikarbi ja tõttasin ajalugu salvestama. Vahepeal helstas metsast Abikaasa, kes telefonis lubas mulle üllatust. Ei tea mis küll?
Mõned vaated:
Aga see üllatus. Homsed külalised saavad eksklusiivse värskelt metsast toodud kukeseene prae
Ettevaatust teedel ja tänavatel. Kuuldused uudistest on karmid. Talv tuleb nagu ikka- ootamatult.
Au ja kiitus teedevalitsusele. Üks soolapuistur sõitis mulle vastu. Vahepael tusikas tugevat lumetera nii tihedalt vastu akena klaasi, et sõites 30 km/h ei näinud ma ka mitte kaugemale kui 30m. Olen seda teed sõitnud aastast 1998 ja ühel hetkel ma mõtlesin, et ma ei tea kus ma olen. Orientatsioon sai otsa.
Mida enam põhja poole, seda sügisesem ehk siis sisuliselt midagi polnud talvest veel näha.
Kulgesime vaikselt kodupoole, lõuasse lumisesse Eestimaasse tagasi.
Hommikul säras taevas päike. Ennelõunane tuul oli meeletu. Lapsed olid täis ähmi ja rõõmu ning nemad hullasid õuel- tegid oma esimest lumemeest. Oh seda rõõmu!! Nüüdki korjavad lund pange, et homseks ka ikka jääks :)
Lugesin hommikupoolsel ajal teiste blogisid ja selgus, et maa on valge üle Eesti. Vennas helistas, et Tapal on lausa 15 cm lund maas. Meil vaid veidi, selle kõrval. Võtsin oma seebikarbi ja tõttasin ajalugu salvestama. Vahepeal helstas metsast Abikaasa, kes telefonis lubas mulle üllatust. Ei tea mis küll?
Mõned vaated:
 |
| Lumeraskuse all maran õitseb |
 |
| Jäätunud õis, neid on veel mitmeid |
Aga see üllatus. Homsed külalised saavad eksklusiivse värskelt metsast toodud kukeseene prae
Ettevaatust teedel ja tänavatel. Kuuldused uudistest on karmid. Talv tuleb nagu ikka- ootamatult.
On teil vast vedanud, väike kirmeke seda valget ilu. Meil on teda poolde säärde ja kuna terve päeva oli -2, siis pole sulamisest veel märkigi, kaua lehes puud sedasi vastu peavad, ei teagi.
VastaKustutaKukeseened on väärt leid:)
Ilm teeb ikka oma tempe. Nii see on olnud juba terve igavik. Õnneks pole lund vist eriti palju ja ei tee kahju taimedele.
VastaKustutaNo loodame ikka parimat. Taimed ja puud on vahel visamad, kui oskame loota. Oleks äärmiselt kurb, kui lumi, mis meie taimi ju kaitsema peaks, sootuks kurjajuureks muutub.
VastaKustutaMeil oli seda tõesti vähe, ent praegu tuleb kapaga juurde. Näis mis seis hommikuks.
VastaKustutaTalv tuleb alati ootamatult ja kõige kiuste. Veel nädala eest näitas kraadiklaas 17 soojakraadi, usute?!
Usume küll :) Meil oli samuti +17. Aga 2002 a. oktoobri algul läksin hommikul tööle suvekleidis, sooja oli pea 30, õhtul koju sõites lõdisesin terve tee mõeldes, et olen haigeks jäänud, t oli siis +1 ja öösel tuli lumi, mis jäi maha kevadeni.
VastaKustutaUskumatu eks!?
VastaKustutama meenutan ka seda aastat 2002, kusjuures tänagi kirjutasin kommentaari sellest aastast. Oli kohutav talve tulek! Ja kohutav talve jäämine. Mäletan ka seda, et talvesaapaid polnud kohe võtta ja sai läbi korraliku lume kummikutes sumbatud, bussijaamas kingad jalga pandud, et siis kooli minna:)
oh ajad.
Jääme ootama ja vaatame teateid eestimaalt. Näis, mis ta nüüd edasi teeb.