Kuhu kaob raha ja kust tuleb tolm

või tegelikult, kuhu kaob aeg ja kust tuleb tolm. see kõlaks nüüd veidikene õigemini, kui pealkiri, kuigi ka pealkirjas püstitatud küsimus on senini lahendamata ning aiainimeste igipõline küsimus. Ja tegelikult on ju vastus lihtne- lisaks tavaliste inimeste kulutustele, on meil ju kulutused taimedele, mille me lihtsalt peame saama!! Sest need on ilmtingimata just need taimed, milleta edasi elada ei ole mitte mingil juhul võimalik. . No ja kui muudkui ahvatletakse (ei taha näpuga näidata ;) ), siis on ülimalt raske iseloomu kasvatada ja ei öelda. Eriti, kui seal ahvatletaval lehel on keegi ihaldusväärne. Samas ei saa ma lisamata jätta ka seda, et igasuguste elusündmuste valguses väidan ma siiski, et miski ei tee elus õnnelikumaks, kui tugev tervis nii enesel kui ka oma lähedastel ning head sõbrad kellele saad alati toetuda. Aitäh teile, et olete mul olemas!

 Ja tolmu tulemisega on aiainimestel ka lihtne. Kevade saabudes ei ole meil lihtsalt aega, et tolm toas ohjes hoida ning siis läbi vegetatsiooni see muudkui paljuneb. Hooaja lõpus (vahel alles detsembris) otsib aiainimene välja tolmulapi ning harja ning lööb korra majja. No vahel juhtub, et kord saab hooajal ka majja- vihmapühadel ja suurte leitsakute ajal. Või siis kui juhtub miski tähtpäev olema.

Terve see nädal on selline ei kala ei liha ilm olnud. Ükspäev (esmaspäeva? ) lõunast hakkas Tartus sadama. Ja siis ta sadas ja siis kallas ja sadas ja...pea 6 tundi tuli katkematut vihma kord valangutena, kord veidi vähem. Siis tuli tuul, puhus taevast pilvi minema ja lasi päikesekiirtel maad paitada. Õhk on sootuks kargem, kui viimastel aegadel. Ja ilmateenistus lubab selleks nädalaks sootuks jahedamat ilma kui juulis, alles nädala eest. Kui juulis õhtul saunast tuppa tulin päikeseloojangul või peale seda, siis karjus hing sees. Tööle minemise mõte järgmisel hommikul ei olnud sugugi mõnus. Ärge saage valesti aru, mul ei ole tööl käimise vastu midagi, lihtsalt kodus tahaks olla. Täna sellist tunnet õuest tulles ei olnud, oli sootuks sügisesem. Sajuse ilma puhul kuulutasime välja vihmapüha. Juhei!

No ja kuidagi kummaline on see nädal ka olnud. Natuke olen rohinud, paar potti on tühjaks saanud ja muud nagu polekski teha jõudnud. Kahtlaselt kahtlane nädal. Ja siis lüdipüskina diivanil lösutades nuuman silmi ja hinge arvuti taga neid igasuguseid ahvatlusi vaadates ja ilusaid aedu noolides ja... no läheb raskeks ei ütlemisega.

Tore on see, et ööd on ka mõnusamaks muutunud. No pikemaks ja pimedamaks ning minu une kvaliteet muudkui paraneb. Ja varsti olen ma talveunes :D

Õue pildistama väga jõudnud polegi, aga üks ikka. Kollase-sinise (peaaegu) peenral on õitsemas imeilus päevaliilia. Kahjuks ei tea kellelt ta mulle koju tuli ja mis tema nimeks on, ent see ei kahanda tema ilu minu silmis.

Kodus leidsin natuke seeni.Piinlik kohe öelda, aga seenile ma sel aastal ise veel jõudnud ei olegi, kuigi marjul käies sai mõni kukeseen ikka koju toodud. Kes nad on, seda ei tea. Kahtlustasin piprariisikat, aga...no mütoloog ma pole. Ning pannile need igal juhul ei rända.

Vaadakem siis pimedal ajal taevasse ka. On ju tähesadude kuu saabumas. Juba praegust näeb neid, kui kannatlikkust on vaadata (ja juhuslikult ei saja ja on öö), aga tipnema peaks sadu 12. augusti ööl. Ja soovid tuleb paberile kirjutada, et kui langeb, siis soovid, aga kui neid langeb palju, siis võivad soovid enne otsa saada, kui taevasse vahtimisest isu täis saab. Siis ongi hea, kui ettevalmistustöö on tehtud.
PS! Soovidega on tark ettevaatlik olla, sest neil on komme täituda :)