Tänane päev meie ajalooraamatus

Aias on kõik rahuli ja ootamas ilmataadi vempe. Eile nägi hanesid !!?  Neljakesi lendasid Emajõe Suursoo poole madalalt ning vaikselt, saateks vaid tiivalöökide vuhin. Paaril päeval on veidi külma olnud, täna plusskraadid. Põõsasmaran on veel visa oma kollaste õitega ja kukehari samuti. Sirel hoiab veel mõnest lehest kinni, kuid peale eelmist "talve tulekut" ja siis jälle soojaks minemist loobusid enamik lehekandjatest oma vegetatsiooniperioodirüüst. Tihased ja varblased ei ründa räästa alt maja pööningule, seega ilmselt on oodata ilma teatavat soojenemist. Korstna suits tuleb vastu maad, seega ootame sadusid. Tänane paljudes kohtades sadu meieni ei jõudnud, kuid ega välja ka ei jõudnud. Üks kokkamine oli terve päev ja siis see nõude pesemine :)

Täna on päev meestele, kellele on au kanda tiitlit isa.
Leelo Tunglal on vahva luuletus, mille siia kirjutan:

Meie kandis on kõik papsid enamasti mehed,
kuigi mõni kannab patsi, mõni kaelaehet.
Isa, käes su päev nüüd ongi - mehepoja püha.
Lillepoodi ma ei longi roose sa ei taha.
Kallistada sind ei katsu see ei meeldiks sulle.
Annan sõbraliku matsu nagu sina mulle.
Annaksin, kui mul vaid oleks, sulle vaba aega,
et sa hilja töölt ei tuleks - tere ja head aega.
Selle salmi minult said ja siiruviirulise uhke auto võtme hoidja (auto osta ise!)

Selle luuletuse luges meie preili täna hommikul oma isale nin ulatas talle kaardi. Pesamuna ulatas raami ja pühendusega perepildi (emme abiga sai ta selle).

Aga egas isaks olemine alati ole vaid puhas rõõm. Vahel mahub sellesse raskemaid, nukramaid ehk ka pisaratega hetki. Seega (taas)avastasin oma soovi ja kire küpsetada. Tegin pisarakooki. Virtuaalne tükike teile kõigile, kes olete oma isa lapsed, oma abikaasa kaaslased, oma laste emad-isad!