Kirev kevad

Selle aasta kevad on eriline. Seda mitmel põhjusel. Suvine soe vaheldub tundidega jaheda kevadega. Pole midagi erilist sel aprillil hommikul valget lumevaipa nautida. Eriline ka selles mõttes, et sel aastal püüame vaikselt tegelema hakata ka taimede müügiks kasvatamisega.

Selline hommik oli 15. aprill:

Kõigi kevadiste toimetuste vahele jäid ka koolipäevad. Seekord juhtus nii, et pea kõik tunnid millest osa võtma pidin, olid praktilised, ehk siis tunked jalga ja käsifrees pihku. :)  See puuga mässamine ning oma käega millegi loomine on lausa teraapiline tegevus. Seegi oleks põnev hobi! 

Kampa peale valmis selline pink-laud, millele peaks teine vastupidi vastu tulema 

Käisime üleeile lastega kevadet vaatamas ka aia taga ning muuhulgas avanes kodule vaade sootuks teisest suunast, sealt, kus tavaliselt me seda ei näe. 

Künnapuu, mille sain EELISesse

Krundi põhjapoolse serva ääres asuvast magistraalkraavist avastasime ka kevadet:

Nüüd ilmateate kohaselt võiks saabuda ka päris kevad. Puhas rõõm, kui ei pea kasvuhoonet kütma, puhas rõõm, kui naastud saab suverehvide asemel raudruuna alla kruvida ja kodumaa tolmuseid teid säästlikumalt läbida. Rõõm on sellest, et pikalt vindunud kevad ka lõpuks edasi edeneb ning kaua oodatud rohelus, mida tegelikult juba looduses näha on, lõpuks kohale jõuab. Tore on see, et päev on pikk ja sellesse mahub lisaks tööl käimisele ka muud elu. Tore on seegi, et mõni uus õitseja on vahepeal ka juurde tekkinud.

Tore on ka see, et tänasest on mul puhkus. Hip-hip-hurraa, nädalajagu praktikal käimist! (loe jätkulugusid). 

Ja talukoha ajalooliste põldude peal on traditsiooniliselt maandunud üks üsnagi suur luigeparv, keda ma oma veidi nigela toruga püüdsin pildistada. Nad vaid ei lasknud meid väga lähedale.