Kõik on uus septembri kuus...

ehk kuidas ma harjun uue elurütmiga.

Olen sisuliselt 13 aastat järjest õppinud, saanud tütred, nemad lasteaeda pannud ja siis päevases õppes 5 aastat õppinud. Saanud cum laude diplomi kevadel ja nüüd... nüüd olen kodune. Ei läinudki kooli, kuigi Räpina plaan oli. Las plaan laagerdub ja mina ka. See vastu astusin ma sel aastal kolmandat korda 1. klassi, viimati pere vanimaga eelmisel aastal, nüüd noorimaga ning käin kahes klassis korraga. Palju vett on merre voolanud ajast, mil ise käisin esimeses klassis.

Aga egas ma kurda, mu aia ja lillede armastus on aasta aastalt kasvanud. Üha tungivam vajadus on näppe mullas hoida, ka tarbeaia mullas, kuigi tuleb tunnistada meeldib lilleaia muld mu kehale ja vaimule paremini. Praegust käib hoolega talveks valmistumine- ikka iga päev ma keedan ja vaaritan, kord marineerin kurke, kord seeni või teen letšot või boršipõhjasid. VA purgid vaid on otsa saamas :S



Ilm aga on paaril viimasel päeval olnud suurepärane- muru sai niidetud (ilmselt mitte veel viimast korda) ja labidat liigutatud. Eelmise postituse murelaps, aia põhja ja lääne osa nurk jääb ilmselt oma aega ootama, sest ma ikkagi ei tea, mida sinna panna. Tahaks ilmselt leinavormis heitlehelist (hõbepaju köidab), juurde ehk punaseleheline sarapuu ja särsu andmiseks midagi veel. Eks aeg annab arutust. Abikaasaga arutades otsustasime, et kannatame selle nurgaga veidi- las kevadel istutatud kuusehekk saab jäu ja hoo sisse ning seejärel on näha kas ja kui pime see nurk jääb ning mis sellega üldse saab. Ja no talv on meeldiv käsitöö ja aiaraamatute neelamise aeg. Küllap siis ka mõte pähe tuleb kui aeg on õige.

Kolisin oma labidaga sootuks maja idaküljele, künkale, mis alles hiljuti oli metsikult täis lumemarja, metsviinapuud, sireleid. Selle künka sisse on peidetud varemed, ilmselt oli seal kunagi ait ning aida all kelder. See kelder on kenasti alles (laeta), kuid paraku on meie eellased siit majast kasutanud seda prügimäena. Abikaasa unistab keldri taastamisest, ent sinnani jõudmine võtab ilmselt kaua aega. Aga koht on näha köögi idapoolsest aknast ja riivas silma. Suur osa lumemarjast on nüüd koristatud nagu muu metsik kraam. Raiutud ja suur osa ka roogitud.


Plats täna hommikul
Tänase 24 kraadine soojus ja päike sundisid lausa suviselt riietuma. Nii ma siis seda segadust korrastasin- lausa uskumatult kaua võtab see kõik aega. Erinevate lisategevuste kiuste saipildil olev segadus koristatud, kuid... väheks jäi platsi mulle :)
Peale abikaasa tööpäeva (istus vaeseke terve päeva kontoris täna) andsin talle võimaluse ennast labida liigutamise abil liigutada. Erilist vaimustust ta üles ei näidanud, öeldes, et olen parandamatu :D
Peale ligi kahetunneid läbirääkimisi ja vahetult enne seda kui äikesepilv me tööpäeva lõpetas, saavutasime kompromissi.
Seis peale tänast päeva ja Abikaasa mõnda labidaliigutust
Meil on Aias päris palju õitsejaid, suur osa on küll üheaastased, kuid esiti tühja maa täitmiseks sobivad ka need. Seda on ka värviderohkelt künkanupult näha- peiulill ja astrad. Õiteilu lummab mind ning üheaastastest on mu eriline lemmik peiulill, millest peaks mul aias õitsema 6-7 erinevat sorti.
Ka püsikuid on mõned:
Leeklill, mille sordinimest pole aimugi.

Kukekannus, mingisugune




Ent sügis on täies hoos, mida kinnitab see vaher. Meie külas läheb see vaher alati esimesena värvilise edeva rüü peale üle. Juba juuli viimasel nädalal oli näha ta ülekasvavat edevust. Ja päev päeval muutub ta üha kirkamaks ja uhkemaks omas rüüs. Ka teised suguvennad-õed on hakanud vaikselt oma igavale rohelisele rüüle värvi lisama.


Üht koma teist oleks näidata ehk veelgi, kuid pildimasinal said akud otsa (imestan, et ta mul üldse veel mingeid pilte teeb- vaja oleks uut) ja ilm läks äikesepilve lähenedes kiirelt liig hämaraks. Jääb teiseks korraks.

Kommentaarid

  1. Jõudu aia loomisel ja ka blogimises!Ootan huviga uusi postitusi.

    VastaKustuta
  2. Ehh, me siis samal lainel - vaaritan siin just boršipõhjasid kolme potiga. Sul juba tubli talvevaru valmis! Meil kurke jagus sel aastal vaid üheks purgitamiseks, ei ole varem ühtki nii kurgivaenulikku suve olnud.
    Jah, küll see õige mõte tuleb pähe, kui õige aeg, ega ta tulemata jää - vahel tuleb ühe ööga, vahel läheb mitu aastat :) Mäletan ise kah seda algust - ei teadnud kohe, kust alustada - igale poole oleks tahtnud labida maasse lüüa, a nüüd olen maha rahunenud, ei aja enam mättaid hunnikusse, kannatan uute peenardega isegi aasta lihtsalt oodata kuni peenravaiba all rohukamar ise mullaks kõduneb.
    Tere tulemast blogimaailma!

    VastaKustuta
  3. Siin on täitsa tore olla, siin blogimise maailmas. Nii palju toredaid ja häid kirjutajaid, pilte ja aedasid. On ju teada, et taimeinimene on hea inimene :)

    Meie kurgisaak on mõnevõrra ilmselt väiksem, kuid olen teinud 90 erinevas suuruses purki marineeritud kurke :D

    ja kurgid annavad veel- saab boršipõhjasid teha ja kooresalatit- nämma!

    Peenratega on tegelikult nii, et paar paika on nö laagerdumas. Neist kaks eelmise aasta sügisest. Vean aga muudkui sinna kompostimaterjali peale, et umbrohtu lämmatada. Alles hiljuti lugesin, et see on üks võimalus peenra rajamiseks. Olles kinnitust saanud oma tegevusele, siis selle postituse ala tagumise külje peale on uus maa laagerduma pandud.


    VastaKustuta
  4. Oi,tere tulemast! Mina alustasin arglikult blogimist ka alles sel aastal,siis kui teiste blogid juba mitu korda algusest lõpuni loetud olid ja kõik blogijad seetõttu vanad tuttavad tundusid.
    See siin on huvitav ja hästi õpetlik maailm, näita aga julgelt oma pilte, teiste aedu on alati vahva külastada, olgu siis vaid virtuaalselt. Kuskandis Sinu aed ka asub?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. mul on umbes sama seis.Blogijad nagu kaua-aegsed naabrid juba :D
      aga vastusküsimusele on uues postituses, sellest see (uus postitus) siis inspireeritud sai

      Kustuta
  5. Hoogne algus - kohe koos teise postitusega suur tükk maad ette valmistatud ja juurdelõige ka välja kaubeldud:) Nüüd tahaks näha-kuulda, mis edasi juhtuma hakkab.

    VastaKustuta
  6. Oi, kui tubli perenaine Sa oled. Aga eks seda ole ka hädasti vaja kui lapsed väikesed. Enda kraam on ikka puhtam ja parem kui poest toodu.
    Ühe väikese soovituse ma Sulle annan küll. Mitte ükski varjukoht ei armasta tumepunast värvi. See tundub seal tontlikuna ja süngelt tumedana. Põhjaküljes on parimad valge ja kõik kollased toonid. On olemas ju ka kuldsete lehtedega sarapuu ja hõbedasi puid ning valgete õitega põõsaid on küllaga. Tee põhjakülje puittaimede valikud nende hulgast.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh Sulle! Ma ise kadan ka seda, et see nurk jääb liiga pime nii. Ja isegi hõberemmelga hele värv ei too seda punast nii välja nagu sooviks.
      Küllap talvel on aega uurida ja puurida erinevaid liike ning ehk saab kevadeks välja selgitatud see, mis on nö minu aia taim- see ÕIGE

      Kustuta

Postita kommentaar