Kaunitest päevadest hoolimata, pole eriti aeda jõudnud. Või ütleme nii, et aeda on jõutud küll, kuid sedapuhku tarbeaeda rohkem.
Abikaasa ka pole labidat liigutanud, kuid mina oma massiga ei suuda labidat läbi mätta just eriti hästi saada. Mul on tubli Abikaasa, kes käis pühapäeval abis vanematel vilja võtmas, mis teatavas mõttes on ju prioriteet. Kunas jälle saab ei tea. Kõige kiuste läks peale kolmandat punkrit masin laiali. Jama kui hooajatööde ajal masinad laiali on.
Tarbeaias aga tasapisi koristan saaki. Kuna mul jätkuvalt keldrit veel pole (ehitusmaterjal seisab ja ootab töömeest), siis töötlemata aiasaadusi väga palju ma ei säilita. Ikka umbes nii, et jätkuks pea uue saagini, aga mitte üleliia palju. Koristan saaki ja panen selle järjest purki. Umbes 13 liitrit boršipõhjasid sai tehtud. Pühapäeva esimene pool läkski sinna. Ilmselt oleks kauemgi läinud, kuid Abikaasa oli mulle suureks abiks juurikate koorimisel ja tükeldamisel.
Aga tegelikult tahtsin ma rääkida veidi enda aiast.
Meie aed asub ilmselt Ürg-Peipsi alal. Oletatavalt kuskil piirialal, kuid täpsed andmed puuduvad. Põhiliseks mulla tüübiks on Klg muld, mille lõimiseks on kerge liiv-savi ja lähtekivimiks moreen.
"Viljakus.
Leetjad mullad on väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, nisu ja
kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne
huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate
muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest.
Miinused:
- kohatine toitainete puudus
- leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad
- kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud" (Penu, 2006)
Vähe-vähe on ka LPG ja LPg muldasid, mille lõimiseks on saviliiv või kergesaviliiv. See ala jääb sisuliselt nn iluaia osast välja ning see osa mis jääb , sinna jääb kuusehekk :), mille funktsióoniks on aiale raami andmine, privaatsuse tekitamine, teetolmu hoidmine ning Eestis valdavate tuulte kinnipüüdmine ning takistamine. Praegust on see hekk veel veidi poolik, ilmselt uue aasta kevadel saab nad nii kaugele ära istutatud kui mina oma vaimusilmas näen.
Peale 29. juulil meie majast üle käinud trombi, kujundas loodus meie aeda ikka palju. Abikaasa siin koristab nüüd selle tagajärgi ning ilmselt jagub meil nüüd küttepuid 5-6-7 aastaks. Nimelt lääne küljes asub meil põlispuudest nö allee või õigem on vist öelda puuderida. Sellest käis see tromb üle ja tulemused kohe all näha. Hea et majale katus peale läks, kuigi maja välisukse lõi tuuletõmbus lahti ning seda meil nüüd pole. Õnneks ka polnud lukustatav uks, seega saame kodust ikka välja julgelt minna.
Pildid:
Vot selliseks siis kujunes see postitus. Täna saab vast pilte tehtud õitsejatest ja peagi saab näitama siis ka.
Kasutatud kirjandus kättesaadav: http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf
Abikaasa ka pole labidat liigutanud, kuid mina oma massiga ei suuda labidat läbi mätta just eriti hästi saada. Mul on tubli Abikaasa, kes käis pühapäeval abis vanematel vilja võtmas, mis teatavas mõttes on ju prioriteet. Kunas jälle saab ei tea. Kõige kiuste läks peale kolmandat punkrit masin laiali. Jama kui hooajatööde ajal masinad laiali on.
Tarbeaias aga tasapisi koristan saaki. Kuna mul jätkuvalt keldrit veel pole (ehitusmaterjal seisab ja ootab töömeest), siis töötlemata aiasaadusi väga palju ma ei säilita. Ikka umbes nii, et jätkuks pea uue saagini, aga mitte üleliia palju. Koristan saaki ja panen selle järjest purki. Umbes 13 liitrit boršipõhjasid sai tehtud. Pühapäeva esimene pool läkski sinna. Ilmselt oleks kauemgi läinud, kuid Abikaasa oli mulle suureks abiks juurikate koorimisel ja tükeldamisel.
Aga tegelikult tahtsin ma rääkida veidi enda aiast.
Meie aed asub ilmselt Ürg-Peipsi alal. Oletatavalt kuskil piirialal, kuid täpsed andmed puuduvad. Põhiliseks mulla tüübiks on Klg muld, mille lõimiseks on kerge liiv-savi ja lähtekivimiks moreen.
"Viljakus.
Leetjad mullad on väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, nisu ja
kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne
huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate
muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest.
Miinused:
- kohatine toitainete puudus
- leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad
- kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud" (Penu, 2006)
Vähe-vähe on ka LPG ja LPg muldasid, mille lõimiseks on saviliiv või kergesaviliiv. See ala jääb sisuliselt nn iluaia osast välja ning see osa mis jääb , sinna jääb kuusehekk :), mille funktsióoniks on aiale raami andmine, privaatsuse tekitamine, teetolmu hoidmine ning Eestis valdavate tuulte kinnipüüdmine ning takistamine. Praegust on see hekk veel veidi poolik, ilmselt uue aasta kevadel saab nad nii kaugele ära istutatud kui mina oma vaimusilmas näen.
Peale 29. juulil meie majast üle käinud trombi, kujundas loodus meie aeda ikka palju. Abikaasa siin koristab nüüd selle tagajärgi ning ilmselt jagub meil nüüd küttepuid 5-6-7 aastaks. Nimelt lääne küljes asub meil põlispuudest nö allee või õigem on vist öelda puuderida. Sellest käis see tromb üle ja tulemused kohe all näha. Hea et majale katus peale läks, kuigi maja välisukse lõi tuuletõmbus lahti ning seda meil nüüd pole. Õnneks ka polnud lukustatav uks, seega saame kodust ikka välja julgelt minna.
Pildid:
 |
| 4-5 meetrit maja seinast asusid puud maas |
 |
| algselt olid taamal olevate suurte puude vahel olevate aukude asemel 10 (11)suurt pärna/vahtra puud vertikaalses asendis... |
 | |
| ..nüüd on nad horisontaalis... |
 |
| --ja looduse lageraie teostati ilma metsateatiseta ja suuremas osas juurega maast välja ja viie meetri kaugusele majast. Pildil üks 10 (11) puust, mis tormituultele alla vandus.. |
 |
| Looduse näitas oma jõudu |
Kasutatud kirjandus kättesaadav: http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf
Sellised looduskatastroofid on kohutavad. Tõesti hea, et elamine puutumata jäi. Aga vanadest puudest on ka kahju, millal need noored veel kasvada jõuavad.
VastaKustutaMeil oli sel päeval õnneks tegemist vaid tugeva tuulega. Aga eelmisel aastal peale selle derecho, mis meist otse üle läks, pidid kogu küla mehed 2 nädalat laskma saagidel käia, et teed puhtaks saada, koduõued pidid kauem ootama.
Kombainid on ka siinkandis paar päeva saanud 24 t järjest tööd teha.
Hull hävitustöö! Hea, et need puud majast piisavalt kaugel kasvasid.
VastaKustutaMa pole sellist tormi elus näinud. Hoovipoolse saare latv oli kaarega vastu maad. Maja kõrvalt, paarisaja meetri pealt on metsa läinud keeris, mis jättis endast maha raja, kus puudel latvasid enam ei ole. Aga need olid ka pisikese diameetriga puud. Meie maja külje puud olid sellised, kus kaks-kolm meest ei saanud üksteisele käed andes ümbermõõtu kokku. Abikaasa saagimine oli ka keeruline, nii suurt saeplaati ju pole. Siis saagis puud pealt neljaks ja siis läbi- sai paku kätte. Vahel ei saanud siis ka. Karm.
VastaKustutaSelliste asjade taustal on näha, kui väike ja võimetu inimene looduse ees on. Sellepärast peabki alati austusega suhtuma Emakesse Maasse!