Selle suve viimane ja esimene

Täna oli ilmselt selle suve viimane kaunis suvepäev, kus termomeeter näitas varjus veidi üle 20 kraadi sooja ja mina olen haige, sel suvel esimest korda. Kohutav nohu, kurgu ja peavalu. Iga järsem liigutus teeb haiget. Päeva esimene pool saigi veedetud oleskledes- jõin sidruni-ingveri- mee- piparmündi teed, nuusutasin küüslauku ja püüdsin seda juustu-majoneesiga saia abiga ka manustada.  Pagana kange see taliküüslauk sel aastal meil.
Täna hommikul oli esimene selle suve hommik, kus pääsukesi enam ei näinud ja päeval nende lõbus säutsumine ei rõõmustanud meid. Küllap see viimane paar, kes veel eile siin olid, seadsid ennast parve juurde, et liikuda ära soojematele aladele.
Täna lõuna ajal nägin esimest haneparve taevas. Haned läinud hallad maas, ütles vanarahvas ja kui ilmateadet uskuda, siis võib sel nädalal ka hallad ära näha. Pole teisi siinmail veel nähtud.  Pääsukesed oleks justkui teadnud, et nende lendamise kord on varem. Küllap teavadki!

Mina istusin teise osa päevast aias. või püüdsin vähemalt. Peale kahte ibumaxi kannatas tasaseid liigutusi isegi teha. Lillepeenra laiendamisega sai tegeletud. Lubas taevataat öösel põhjaliku kastmise ju ära teha. Töö eriti ei edenenud. Võtsin peenrast eest ära suurema osa astraid ja peiulilli, kaevasin üles marana ja kukerpuud, mõne iirise ja roosaka ning valge käbiheina (peaks selline nimi olema vist). Peale seda oli särk seljas läbimärg, nagu sauna lavalt tuleks riietes. Hing paelaga kaelas. Ma ikka alahindasin enda haigust ja ülehindasin ennast.Hakkasin mõtlema, millal ma üldse haige olin?!  Mis see nohu üldse on? Sain teada. :( Puhkasin veidi, kuid nii palju oli vähemalt thaarvis te, et ülesvõetu maha saaks uude kohta.

Kulgesin õige tasa ning mõni asi sai potist ka penrasse. Ent paraku jaksu rohkemaks polnudki, kui paari angervaksa, angerpitsi, paari kõrrelise, leeklille, aedhortensia, virgiinia tonditupiku ja mõne taime istutamiseks. Peiulillesid ei raatsinud ka minema visata ja panin nad ikkagi veel natukeseks peenra serva kaunistama.

Õitsejad said samuti pildile püütud:
Tõrvikliilia, ise kasvatasin seemnest :)
Freesia "Single White"

Daalia, lill, mida ma pole aastaid kasvatanud, kuid otsustasin taas proovida

Iiris, mis, üllatus-üllatus õitseb mul sel aastal kolmandat korda

Lill, mis elas siin ammu enne meid ja nimest pole mul aimugi. Koos seebilillega ta rõõmsalt kasvab

Sügislill
Roos, mille sordinime unstasin vaadata ja kelle veel suletult olnud õied maitsevad suurtele rohelistele rohutirtsudele

Üks kunagi maha pandud potiroos

Sügisaster ilmselt. Täanu tormile veidi horisontaalsemas asendis kui tavaliselt

Kukehari
 Sel ajal kui kirjutasin sissekannet, hakkas väljas vihma sadama. Polegi sel sügise-suvel (septembris)  nii pikalt kuiva olnud. Viimati sadas siin Peipsimaal laupäeva pealelõunal. Ka pliidile asetatud veekann läks keema, mis tähendab mõnusat meeteed ning sinepi-jalavanni.

Kommentaarid

  1. Meil sadas täna terve päeva ja ilm oli väga pime. Kohe nagu sügisõhtul!
    Tean, mida tunned, mul ka nina tilkus nagu mahlakask ja läks nii hulluks, et käisin juba apteegist sudafedi otsimas, nina oli nii turses, et hingasin juba kõrvade kaudu:) Kah ei mäletanud, millal haige olin, aga tuli meelde, et üle-eelmisel aastal oli sama seis just Võhma juurika ajal. Sel aastal käis mul seal juurikal külmatunne üle selja ja pisikud oli laps juba koju toonud, polnudki palju vaja. Sa suutsid sellse seisundiga ikka väga palju ära teha!

    VastaKustuta
  2. Kiiret paranemist! Aga tegelikult ma saan aru küll, et niimoodi tõbisena peenardesse ronisid - nohuga on väljas kergem hingata kui sees ja toimetades ei pane kohati santi olemist tähelegi, lamades muud ei mõtlekski, et kui paha on. Olen ise ka enamasti ikka mingeid õuetoimetusi eelistanud.

    Minu arust see tundmatu näeb pisut leeklille ehk floksi moodi välja...

    VastaKustuta
  3. Eilne väljasolemine päädis tänase palavikuga. Enesetunne on tõeliselt kehv ja täna ma vedelengi, kuigi ilm laseks väljas asjatada. Aga eks selles on tõetera sees, et midagi tehes on kergem päev õhtusse saada. Kuid ma ei kurda. Ju tervis annab märku, et time outi on tarvis. Võtan teda siis kuulda.

    Mulle meenutab ta ka leeklille, kuid õisik justkui pole selline tüüpiline leeklille oma. Püüan parema pildi saada ja otsin oma taimede kukeaabitsa välja. Ehk saame kamba peale määratud lille :)

    Aitäh Teile!

    VastaKustuta
  4. Tead, Sa võid nii tubli ja hakkaja olla kui tahes, aga ennast tuleb ikka kõige rohkem armastada. Lihtsam on üks päev haige-või poolhaigena toas voodis vedeleda, kui pärast pool eluaega neid järelmeid ravida. Räägin seda päris enda kogemusest. Ja see eilne nipet-näpet oli päris vitsa väärt.
    Jõudu kiireks paranemiseks, aias jõuad olla veel vähemalt kuu ja ükski töö kuskile eest ära ei jookse.

    VastaKustuta
  5. Vitsa olen väärt jh. Eilse päev sai korstnasse kirjutada, aga täna on õnneks juba üsnagi inimese tunne. :) Ja mitte, et ma ennast ei armastaks. Ikka armastan, aga tahtmine midagi ära teha oli veel suurem.

    Aitäh!!

    VastaKustuta

Postita kommentaar