Minu kirjutajasoolikas

punnitab. Punnitab nii, et aiandusblogisse tema ei sobi. Või noh, ütleme nii, et aiandusblogi saab pikitud täis mõtteid niikuinii, kuid ilma aiata mõtted punnitasid nii kõvasti, et ma ei saanud seda enam ignoreerida. Ja ilmselt pole aiandushuvilisel minu kirjutajasoolika pärast tarvilik kannatada.

Kiired protseduurid ja valmis blogi: Togrami jutu, mida saab jälgida huvi korral siit: http://togramijutud.blogspot.com/

Sinna kogun oma mõtteid ja jutte, mis on ehk lugemismaterjaliks kellelegi. Minule endale vähemalt kindlasti.

Aia rindel on rahulik. Vaikelu. Tihased, varblased ja urvalinnud on aias koha endale leidnud. Üks nahhaalne vares ka! Saanud seemneid ja pekki. Lund sisuliselt ei ole. Võib vist öelda, et maa on rohelise-mustakirju, mõnest kohast paari cm lumega, mõnes ühe cm lumega. Oksi põletada ei saa- vinge tuul puhub just sealt, kust puhuma ei peaks.
Riisuda ei saa ka, sest iga päev on olnud külm. Lehed on maa küljes kinni. Ja ega ma ikkagi ei viitsi ka. Las olla.

Kitsed elavad vahelduva eduka põllul ja hundid hiilivad ümber maja. Ninaots kipub külmetama, kuigi külma ju eriti polegi. Inimene ikka pole iial rahul- kord on külm, kord kuum, kord vihmane,kord kuiv. Maa külmanud ja kärss kärnas. Nüüd oleme sula ootuses. Tuleb natuke räsitud taimi ära lõigata. Okaspuid natuke varjutada või siduda (kevadel nkn ei ole meels vms). Näis, mis nüüd saab edasi ilmaga.



Kommentaarid