Käsitöö lainel ehk suur hobi vol 2

Niisiis, minu teine südamehobi on käsitöö. Ja seda mille nüüd mõne päeva eest valmis sai ja täna pildile püüdsin kavatsen teilegi näidata. Eile käisin Tartus Lõunakeskuses imelist käsitööd imetlemas ja ajasin ühe meistriga veidi ka juttu. Me oleme täitsa sarnased- kevad-suvi-sügis on aia armastus ja taimede kasvatus (tema müügiks) ja talvel on käsitöö. suvine käsitöö on muidugi ka, aga küllap mahud on teised ja ilmselt ka tööd, mis käe alt valmis saavad on veidi teistlaadi. Ta ütles tabavalt: see on hobi, kuid hobi võiks ka leiba lauale tuua ja enesearenguks rahakotti pisku jätta. Ja tegelikult on see nii õige. Eriti kui elad ääremaal ja lihtsalt puudub võimalus tööd saada.

Mina sain nüüd töötukassasse lõpuks arvele- pole midagi teha, uhkus tuli alla neelata ja haigekassa on lihtsalt olulisem, kui nina püsti ajamine. 

Aias on vaikelu- vaid tihased, urvalinnud, varblased, suur kirjurähn ja leevikesed tahavad seal tegutseda. Neil pole ilmselt ka valikut ning kohastumus on olemas. Minu jaoks on liiga külm! Lisaks sellele minu rõõm kraanist voolava vee üle sai paari päevaga otsa. Kaevus olev toru on külmunud. Kolm päeva sai rõõmsalt kraanivett nautida :(

Rõõm on muidugi ka sellest, et minu disainutud köögimööbel jõudis meieni reedel ja laupäeva õhtuks oli mööbel koos ja vesi sees.

Jõulud on rõõmu aeg. Isegi kui meedia tekitab inimestesse paanikat maailmalõpu teemadel. Ma ei saa sellest lõpuni aru- kellele see väidetav lõpu kuulutamine head teeb? Kahjuks on ka tõsiuskseid! Aga sellest rõõmust. Saamise rõõm on suur. Paraku on meie jõul minetanud oma endise väärtuse ning sellest on saanud kaubanduslik püha, kus tarbimine on meeletu (tihti ka mõtetu träna kokku ostmine), ökoloogiline jalajälg suur   (kas teadiste, et eestlaste ökoloogiline jalajälg on umbes 5 ha aastas, kuid maailmale jätkusuutlik oleks 1,8 ha??). Selle meeletu tarbimise pealt elavad kaubandusgurud, ent eks nemadki peavad elama. Juhtusin kuulama eile Vikerraadiost Ökoskoobi saadet ning sealsed sõnavõtjad rõhutasid, et tarbida tuleks mõistlikult ka jõulude ajal. kui osta kink, siis olgu see asi vajalik/asjalik. ent parim kink on ise tehtud. See kinnitas mulle veelkord, et meie vanema lapse jõulukink on see õige.

Kui saamise rõõm on ikka suur, eriti lastel, siis andmise rõõm on kordades suurem. Meie vanema preili lastevanemate seas tekitas paari nädala eest suurt poleemikat õpetaja jõulukink. Kaalule jäi mõni masaaži kinkekaart ja midagi isetehtut. See isetegemise algatus tuli minult, sest käed ja vardad vajasid tegevust,  mis viiks kahe kõrva vahele tekkinud muremõtted eemale. Pakkusin välja, et võtan ette õlasalli/räti kudumise ja jätame kinkekaardi tagavaraplaaniks. Õnneks olid lapsevanemad sellega päri. Nii ma siis kudusin- 6 päeva või õigemini õhtupoolikut. Silmuseid maha kududes oli neid vardal veidi üle 400. Kudumiseks kasutasin nr 4 vardaid ja Mahair Gold üleminekuga lõnga. Salli kaaluks tuli 151 grammi. Mõõtudeks kõige pikematelt külgedelt ca 220*100 cm. 
Pilt räägib ise rohkem, kui tuhat sõna. Sallil on ka oma nimi- pääsusaba!


Kui nüüd maailmalõpu poleemika juurde tagasi tulla, siis laste koolis etendatakse maailma päästmist. Nüüd jääb loota, et neil see suurepäraselt õnnestub ja kink kingisaajani jõuab. Südamest loodan, et see tükike minu hinge kaasa saanud õlasall kallile klassijuhatajale ka meeldib.

Ilusat ootuse aega! Rõõmu ja rahu teie südametesse!

Kuulmiseni peale maailmalõppu :)

Teie Togram.

















Kommentaarid

  1. Väga kenad on need haapsalu sallide-rätikute koemustrid! Kaunist jõulukuu jätku.

    VastaKustuta
  2. Nii põnev! Mina tahaksin rohkem kuulda-näha omadisainitud mööblist. Ja mul on ka veetorud kaevus,(ptüi, ptüi, ptüi,) ja mingi ehitis pumba jaoks, mis talveks saab kinni kaetud ja suurem osa eesõue lumest loobin ka kaevukatte peale. Igal õhtul koju jõudes testin kas kraanist vett tuleb.

    Guugeldasin urvalindu, oh, ta on nii ilus ju! Mina pole neid oma silmaga näinud. Leevikesi ka vel mitte, aga suurema osa valgest päevast olen tööl ka ju.

    Sall on aga imeline, nii värvide kui kuju poolest. Imeline!

    Sel aastal sai üks mu pereliige peale kaheaastast ootamist kodulinna erialasele tööle ja palk on ka hea, nii et sama soovin sullegi!

    Armsaid jõule teile seal!

    VastaKustuta
  3. Oi, tahaks väga olla see õpetaja...

    VastaKustuta
  4. Imeilus sall ja ka mina tahaksin see õpetaja olla. Sul on kuldsed käed ja väga ilus töö.
    Meie saame ka vee kaevust, aga me katame ta korralikult juba enne külmasid. Päris esimesel aastal külmus samuti kaevus toru, peale lahtisulatamist (panime kaevu põlema õueküünla), katsime kaevu sisemise kaane soojustusvillaga. Eriti hull on olukord tuisuga, see võimendab külma, siis tuleb kaevu ümber korralikult lund kühveldada. Maa sees ja majja sissetulekult meil torud külmuda ei saa, sügavus 1,8 m.
    Veel väike nõuanne, Sa võiksid ehk fotod väiksemaks teha, muidu hakkab blogger varsti Sinult raha tahtma, kellelgi oli alles see probleem.
    Kauneid perekeskseid pühi!

    VastaKustuta
  5. Aitäh Teile kaunite sõnade eest! Käsitöö, eriti kudumine on minuga kaasas käinud kogu mu teadliku elu, alates kolmandast eluaastast. Aitäh Veelkord!

    Vesi sai meil majja kevadel ja pesumasin on sellest ajast olnud õnni töövahend. Ent kuna mööblit polnud, siis kraanivett ka polnud. Seega vinnas abikaasa vee üles ja tassis pangega tuppa. Selle pärast kaev ka kaetud polnud. Vee sai kraanist jooksma laupäeva õhtuks, kuid paraku muude toimetuste kõrvalt lihtsalt polnud mahti, et kaev ära katta.
    Õnneks oli kaevust toru vaid veidi kinni ja kallis isa andis oma spetsiaalselt kaevu torudesulatamiseks kokku meisterdatud soojapulga, nagu ta seda ise nimetab. Kahe tunniga oli toru üles sulanud ja vesi vulises õndsalt taas kraanist. kuna abikaasal oli sünnipäev ja esimesed külalised saabusid päev varem, siis veel õhtul kuuvalges, peale külaliste lahkumist, katsime kaevu sooja vatitekiga ja tegime korraliku lumekuhila kaevule otsa. torud said meil ikka korralikult 1,6-1,7 m peale ja majja tulek samuti sügavale. Lisaks katsime torud spetsiaalselt torude soojustamiseks mõeldud penoga. Nüüd jääb loota, et rohkem sellist "rõõmu" tunda ei saa.

    Kas blogger hakkab raha siis ka nõudma, kui ma teise keskkonda laetud pildi URLiga siia viitan?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tundub, et URL-ga viidatud pildid ei loe. Igaks juhuks mine vaata, mis sul paistab seal blogiga seotud Picasa albumis: Blogikontole sisselogituna mine picasaweb.google.com ja vaata mis seal näed. Kontrolli ka ruumikasutust https://picasaweb.google.com/lh/settings?authuser=0#storage
      Kui oled mõne oma suure pildi ära kustutanud vaid blogi kujunduspoolelt, siis albumist ruumi raiskamast ta sellega ei kao.

      Kustuta

Postita kommentaar