Ja saigi aastast 2012 aasta 2013


Minevikku on jäänud aasta 2012, mis oli täis rõõmu, kurbust, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Meie pere aasta on olnud kirev ja kokkuvõttes positiivne.

Aasta algusesse jäi ilmselt aasta kõige kurvem sündmus. See sündmus jääb küll abikaasa õe perele valusamalt meelde, kuid kallite inimeste valu, on enda valu peaaegu sama võrdselt. Kuigi armastatakse öelda, et kõik on millekski hea, ei suuda ma siiski öelda, et üks elamata elu ja higevalu vanematel võiks olla millekski hea.

Kuid aeg läheb edasi ja me õpime elama ka kaotusega. Aasta edenes jõudsalt. Märtsis sai välja saadetud magistritöö koostamiseks oluline ankeetküsitlus ja aprillis läks suuremat sorti küsitlustluse analüüsimiseks ja lõputöö empiirilise osa kirjutamiseks. Kuu lõppu jäi ka veevärgi sisse saamine. Lõpuks ometi muutus pesupesemine lihtsaks tööks. Mööbli puudumise tõttu veel kraanist vett ei tulnud.
Mai alguses sai minu isa endale vajaliku neeru. Nüüd on tal kolm neeru ja elukvaliteet hakkas paranema. Kuu lõpuks sai valmis kahesse kirjutatud magistritöö. Jei! Ja vähemtähtsam pole ka lapse lasteaia lõpetamine.

Juunis sai kaitstud magistritöö hindele "A", mis tähendas, et viis aastat õpinguid sai läbi, sealjuures magistritase sai lõpetatud märkusega cum laude. Selle on minu jaoks suur saavutus, sest õppisin ma pere ja kahe lapse kõrvalt.

Juuli kulus suures osas ära maasikate korjamiseks ja turustamiseks. Sellist marja aastat meil 7 aasta jooksul pole veel olnud. Iga päev toimus korjamine ja turul olemine, kusjuures abikaasaga nägime teineteist vaid õhtul rampväsinuna voodisse vajudes. iga päev oli üks meist põllul ja teine turul. Juuli lõppu jääb kuupäev 29, kus meist läks üle selline torm, mida mina oma elus näinud polnud. See võttis maha palju põlispuid, millest on mul enim kahju.

Augusti kuu märksõnaks on sibul. Sibula võtmine, lõikamine ja kuivatamine. Aprilli lõpus maha pandud 20 kg sibulaseemnest kasvas ca 1500 kg sibulat. Seda produkti on meil veel, kuid kallite sõprade ja liikuva sõna abil oleme suuremast osast lahti saanud. Ca 300-400 kg on veel alles.

Septembris läks kooli meie pere pesamuna ning aasta lõpuni on liikunud kõik rutiinselt- kool, muusikakool, laste abistamine vajadusel.

Novembris sai viimase lihvi tulevane köögimööbel paberil ning see sai edastatud firmale.
Ja detsembris vahetult enne abikaasa sünnipäeva ja jõule sai mööbel paigadatud ning vesi kraanist jooksma. Elu muutus taaskord veidi lihtsamaks- vee tuppa ja välja vedamise ajastu sai läbi. Kuu algas küla ja lumega, mis kestis jõulu esimese pühani ja siis hakkas taas sadama VIHMA. Soe kestis aasta lõpuni ja muutis kõik vesiseks ja libedaks.
Meile külla tulemiseks on tarvis naastrehve või uiske :)


Vegetatsiooniperioodi jääb samuti mõni sündmus. Esimest korda lõikasin kuuseheki. Tegin uue peenra. Tõin terve hunniku uusi taimi oma aeda. Istutasime mitukümmend meetrit uut kuusehekki ja piiritlesime lääne poolset krundi külge. Uuel aastal peaks hakkama koostama aias kavavate taimede nimekirja. Kõik ei jää meelde ju. Loomulikult oli aia aasta märksõnaks VIHM. Muudkui kallas. Peaaegu iga päev. Õnneks on aias kerge liivane muld ja vesi kuskile seisma ei jäänud. Tiik üle ei ajanud, kuid kaevus oli vett stabiilselt sama palju, kui kevadel suurvee ajal, sügisel lausa ületas kaevus veetase seda.

Viimasesse poolaastasse jäi ka minu töötuks olemise aeg. See jätkub seni. Ent see aeg on olnud ka järele mõtlemise aeg. Mis siis ikkagi saab edasi? Üha enam, ka töötukassas käimine aitab sellele kaasa, tundub mulle, et ma ikkagi omale firma teen. Ja ikka taimerindele kesendudes. Eks iga algus on raske, kuid see mõte saab peas üha selgema kuju. Ilmselt algab kõik suvikute kasvatamisega ning edasi liigub mu mõte püsikute, eelkõige puude seemikute kasvatamise suunas. Päris lõpuni pole see pilt mu peas veel valmis saanud, sest hirm uue ees on olemas. Hirm ebaõnnestumise ees. Kuid kui ma seda ei teeks, jääksin kahetsema. Isegi kui tööle peaksin saama, siis see on minu unistus sellegi poolest ja varem või hiljem tahan selle teoks teha.

Nüüd olee jõudnud postituse lõppu, kes viitsis lugeda. Selline see aasta kiirelt üle lennates ja emotsiooni pealt kirjutades siis saigi. Ja looulikult ei saa ma lõpetada postitust siit sõna pealt. Ikka väike soov ka:

Meil kõigil on hetki, mis võiksid igaveseks minevikku jääda. Kuid õige ja positiivse ellusuhtumisega saame üle igast mäest, mis eluteele ette jääb. Me oleme oma elutee kujundajad eelkõige ise- oma tegude ja sõnadega, suhtumise ja tahtega. Võtke uude aastasse kaasa oma kallid sõbrad, tarkuseterad ja kogemused, et mitte alustada aastanumbri muutudes taas nullist.

Soovin Teile uueks aastaks õnne ja õnnestumisi, väärikust ja tahtejõudu, elulusti ning imelisi mälestusi eluraamatusse ning aiasoppidesse.Kuid mälestusse jätke alles vana-aasta erinevad seigad, õppetunnid (ka kehvad mäelstused), sest minevik mäletamine, teeb meist olevikus ja tulevikus parema inimese.


Kommentaarid

  1. Unistuste täitumist! Samasugune liuväli oli ka meie aia taga veel eile:)

    VastaKustuta
  2. Õnnestumisi ja unistuste täitumisi. Rahulolu hinge!

    VastaKustuta
  3. Eks see elu käibki nagu aktsia hind - kord üles, kord alla. All olla on raske, kuid kui me suudame sealt välja rabeleda, naudime üleval olemist, tunneme sellest tõelist rõõmu. See annabki elule värvid, stabiilne muutuks igavaks... Õnne, teotahet ja julget pealehakkamist! Viimane pidavatki olema juba pool võitu :). Tore, kui on olemas kindlad unistused, siis on, mille poole püüelda.
    PS. Eks siis kevade poole, kui mätaste kaevamiseks läheb, räägime täpsemalt läbi, kuidas floksid Sinuni jõuavad :). Oleme ka ise üsna liikuvad...

    VastaKustuta
  4. Õnne ja edu kõigi ettevõtmistes uuel aastal! Optimism aitab elus alati edasi.

    VastaKustuta
  5. Kõike kõige paremat ja edu uutes ettevõtmistes nii Sulle kui Su perele!

    VastaKustuta
  6. No kyll on usin tydruk, võtab imetlusest tummaks!
    Kahtlustan, et kas Sa sellise tugeva isemõtlemise-kombe ja usinuse juures tahadki ysna piirava palgatööga leppida. Oma ettevõte pakub palju rohkem väljakutseid (ja väljaminekuid, vähemalt alguses).
    Oioioioioi.
    Head uut aastat ehk ei sobi enam soovida, kyll aga kõike elu paremalt poolelt! Ja päikest aiapidajale:)

    VastaKustuta

Postita kommentaar