Uus ajastu

Aeg käib omasoodu. Ikka ühe ja sama pika sammuga. Meie inimesed aga tunneme seda erinevalt. Mõnele lippab aeg kiiresti, teisele aga venib. Üteldakse ikka, et ootajale on aeg pikk. Nii ka minule.

Hinge on tulnud kohutav ootus, mis saadab mind päeval ja ööl. Tegelikult on ootuseid mitu. Hinge rõhub enim kevade ootus. Mu armas ämm oma usinuse juures on maha surunud paprika ja tomati. Võrsed on üleval ja vajavad peagi juba pikkeerimist. Mina pole seni midagi maha saanud. Mahti pole olnud ja eks seegi mõjutab, et mul pole kasvuhoones ahju, et saaks taimed mõnusasse looduslikku valgusega kasvukohta. Millegi pärast aga taimed mul kodus tubastes tingimustes ei taha kasvada. Tärkavad kenasti, esimese pärislehe kasvatavad ka ära ja siis hakkavad ülevalt närbuma. Kas tõesti need euroaknad neile ei meeldi?
Olen kasutanud erinevaid muldasid, seemneid, aga juba aastaid sama asi. Lilletaimed veel kannatavad kasvada (valikuliselt), aga tomatiga on alati mure :( Ideid!?

Aga kevade ootus tabas mind nagu haamriga vastu pead selle nädala keskel. See ootus on nii suur, et segab lausa. Näpud sügelevad mulda. Tahaks näha juba, kuidas taimed talve üle elasid. oeh...
Pole mul selle talvegi vastuväga midagi, kui ta just hirm külm pole või ainult ei tuiska. Täna on ju imeline ilm- loodus ja päike soovib meie Vabariigile imelise ilmaga õnne! Aga, hinges on ikka see ootus... Eile toitis mu hinge rõõmuga taevas nähtu. Nimelt nägin eile esimesi sinikael-parte lendamas. Emajõgi on juba mitu nädalat jääst puhas- ilmselt sinna nad siis suundusid. Küllap kevad siis on juba uksele koputamas!!! Mis sest, et väljas on lund palju-palju. Minul üle põlve, kohati rohkemgi. Ca 50 cm. Ja täna hommik tervitas meid tohutult härmas puudega ning öö oli külm- 23 kraadi.

Minu teemaks on täna uus ajastu. Detsembris kandideerisin ühte riigiametisse tööle. Vana aasta viimasel päeval helistati ja kutsuti eriala katsetele. Uue aasta esimestel päevadel saigi käidud. Mõni päev hiljem pakuti asenduskohta kohalikku lasteaeda, mille rõõmsalt vastu võtsin. Tahtis kunagi ju seda ametit õppida. Mõne päeva möödudes helistati taas samast kohast ja paluti tulla vestlusele. Minu rõõm oli piiritu. Esimest korda ligi poole aastase tööotsimise järel kutsuti mind vestlusele!! Saigi käidud. Selgus, et konkurss oli 120 inimest kohale ja mina olen viimase 10 seas. Või kuidas võtta- esimese kümne seas. Kas tõesti on see võimalik?!
Vestluse käigus selgus, et tööle võetakse rohkem kui 1 inimene- võetakse 1 Tallinna, 1 Tartu ja siis veel kaks. Seega tõenäosus töö saada oli päris suur. Teada lubati anda alates 2nädalat peale vestlust.
Aeg möödus, mina ikka lasteaias tööl. Nii kurb oli saada kiri, milles teatati, et kahjuks ei osutunud ma valituks. Pagan! Jälle!
Päev hiljem helises telefon ja sellest ametist helistati. Suur oli mu üllatus, kui nemad mulle tööd pakkusid. Suur oli helistaja üllatus, kui kuulis, et mulle oli selline kiri saadetud.
Igal juhul lõppes enne aegselt poolte kokkuleppel töö lasteaias. Ja homme algab minu uus töö minu uuel ametikohal. Pikad otsingud on saanud lõpu ja algab uus ajastu. Olles vastuvõtnud töö lasteaias ei teadnud ma arvatagi, et sellega lõppeb minu töötuks olemise "karjäär", kui seda võib nii nimetada.

Imelist Vabariigi aastapäeva teile kõigile!