Togram näitab ka, et siiski tegutseb ja olemas on.
"mmh, häbi! no ikka minul. pole ma suutnud tervelt 41 päeva midagi kirja panna suutnud ja teiste blogide lugemine on ka unaruses :(. mõni märkus märkmikku ikka läheb, sest see inimeste mälu on ju nii pagana lühike ja egas aasta pärast enam mäleta, kuidas eelmisel astal samal ajal oli.
Viimati kui kirjutasin oli veel täitsa talv.- lumi põlvini. Ajaloo huvides siis kirja ka see, et lumi läks meie mail tänavu 20. aprill!!!"
Nii ma siis alustasin oma eelmist postitust 22. mail. Ja valmis ta ei saanudki. Nüüd on sellest kuu. Tahtsin kirjutada sellest, et kartul sai maha 4. mai, nagu ka suurem osa aiaviljast, veidi suuremas koguses siis kartul ja sibul nagu ikka. Tahtsin kiita, et kartul ülevalgi juba. Kuigi egas poleks see väide ka täna vale, ent et kõik päris ausalt ära rääkida, siis tegelikult maitsevad need kartulid väga hästi- jaanipäevaks värske kartul laual- Jebidijee, väike töövõit :)
Aga mis seal siis ikka. Täna räägin siis sootuks sellest, mis oli- ikka lühidalt. Mai oli üle keskmise soe meil. Soojakraadid käisid ära 30 plusskraadi juures ja ühtegi öökülma lume minemisest ei esinenud. Huh, polnudki nii halb mõte kartul jm maha panna mai alguses. Varajane kartul tärkas nädalaga. Aiavilja tõusmed väga ilusad- kõik mis maha sai vist ka idanes.
Lilleaias väga suuri kahjusid polnud- Ühtgi roosi ei katnud- kõik elus, vaid ühte oli käinud nosimas hiirepoiss :(. Okaspuudel teataval määral põletusjäljed, ent tundub, et kõik taastub kenasti. Ühe porstu liiliaid on mu aiast ka nahka pandud, õnneks on sama sort teise koha peal ka olemas. Tagantjärele pilte ma siia sätiima muidugi ei hakka.
Tänasel jaanilaupäeval on meie aias lõpetanud sisuliselt õitsemise sibulliiliad ja pojengid. Ühtegi õit pole enam iiristel. Seevastu õitseb esimene madal päevaliilia ja alustanud on ka roosid.
Mul on mu esimene ouhkus uuelt töökohalt. Läbi pisikese altkulmu vaatamise võtsin nädalakese siiski avalduse alusel, kuigi hirmmagusalt kõlas mõte puhata järgmisel aastal 35+30 päeva :D. Ent nii hea on ikka kodus olla. Maaka piin on käia tööl ajal, mil tahaks näppupidi mullas olla, mitte klaviatuuri näppidaja kuvarit vahtida. Ent töö tahab tegemist ja leib lauale saamist ninh kui lõpuno aus olla, siis ma naudin tööl käimist- olenemata sellest teatavast pingest, mis vastutusega kaasneb või töökaaslasest, kel puudub töömoraal ja on soojal kohal maksumaksja raha eest teenimatult. Ma tulen sealt, söön ja lippan aeda- puhkan, naudin ja olen õnnelik. sest oma koduaias istutades, kaevates, rohides, oma lilli ühest kohast teise tassides olen ma just seda- ÕNNELIK! Õnnelik.
Kusjuures see viimane iseloomustab mu selle puhkuse tegemisi. Kõigepealt maasikahooaeg- maasikate korjamine, transport ja müük. Olgu ajaloo hivides märgitud, et esimesed maasikad korjasime põllult 9. juuni. Müümise eesmärgil sai korje tehtud 15. juuni. Iluaias aga käivad suured korrektuurid. Majaesine sirtsupeenar saab nö. esindupeenraks, milles näidatakse roose, mõnd okaspuud, varajasi päevaliiliaid, flokse ning kevadisi sibulilli. Kõik muu peab leidma enesele uue koha. Nii ma siis tassin oma taimi ümber, jagan sõpradele- naabritele nagu kass poegadega. Sellega kaasneb muidugi uute istutusalade rajamine. Tegelikult olen ma rongaema oma poegadele, sest kindlasti ei ole näiteks 1,5 meetri pikkused kukekannused väga õnnelikud oma sundkolimise üle. Viskan nad külma vette ja vaatan, kas õpivad ujuma.
Lähipäevil katsun õitsejaid ka näidata. Nüüd aga vaja leili ja vihta saada, et puhtana sõnajala õit otsima minna. Kõrge kaarega hüppeid üle lõkke ja suuri sõnajala õisi Teile, mu imelised!
Hääd jaani!
Teie Togram, Peipsi ürgorust!
"mmh, häbi! no ikka minul. pole ma suutnud tervelt 41 päeva midagi kirja panna suutnud ja teiste blogide lugemine on ka unaruses :(. mõni märkus märkmikku ikka läheb, sest see inimeste mälu on ju nii pagana lühike ja egas aasta pärast enam mäleta, kuidas eelmisel astal samal ajal oli.
Viimati kui kirjutasin oli veel täitsa talv.- lumi põlvini. Ajaloo huvides siis kirja ka see, et lumi läks meie mail tänavu 20. aprill!!!"
Nii ma siis alustasin oma eelmist postitust 22. mail. Ja valmis ta ei saanudki. Nüüd on sellest kuu. Tahtsin kirjutada sellest, et kartul sai maha 4. mai, nagu ka suurem osa aiaviljast, veidi suuremas koguses siis kartul ja sibul nagu ikka. Tahtsin kiita, et kartul ülevalgi juba. Kuigi egas poleks see väide ka täna vale, ent et kõik päris ausalt ära rääkida, siis tegelikult maitsevad need kartulid väga hästi- jaanipäevaks värske kartul laual- Jebidijee, väike töövõit :)
Aga mis seal siis ikka. Täna räägin siis sootuks sellest, mis oli- ikka lühidalt. Mai oli üle keskmise soe meil. Soojakraadid käisid ära 30 plusskraadi juures ja ühtegi öökülma lume minemisest ei esinenud. Huh, polnudki nii halb mõte kartul jm maha panna mai alguses. Varajane kartul tärkas nädalaga. Aiavilja tõusmed väga ilusad- kõik mis maha sai vist ka idanes.
Lilleaias väga suuri kahjusid polnud- Ühtgi roosi ei katnud- kõik elus, vaid ühte oli käinud nosimas hiirepoiss :(. Okaspuudel teataval määral põletusjäljed, ent tundub, et kõik taastub kenasti. Ühe porstu liiliaid on mu aiast ka nahka pandud, õnneks on sama sort teise koha peal ka olemas. Tagantjärele pilte ma siia sätiima muidugi ei hakka.
Tänasel jaanilaupäeval on meie aias lõpetanud sisuliselt õitsemise sibulliiliad ja pojengid. Ühtegi õit pole enam iiristel. Seevastu õitseb esimene madal päevaliilia ja alustanud on ka roosid.
Mul on mu esimene ouhkus uuelt töökohalt. Läbi pisikese altkulmu vaatamise võtsin nädalakese siiski avalduse alusel, kuigi hirmmagusalt kõlas mõte puhata järgmisel aastal 35+30 päeva :D. Ent nii hea on ikka kodus olla. Maaka piin on käia tööl ajal, mil tahaks näppupidi mullas olla, mitte klaviatuuri näppidaja kuvarit vahtida. Ent töö tahab tegemist ja leib lauale saamist ninh kui lõpuno aus olla, siis ma naudin tööl käimist- olenemata sellest teatavast pingest, mis vastutusega kaasneb või töökaaslasest, kel puudub töömoraal ja on soojal kohal maksumaksja raha eest teenimatult. Ma tulen sealt, söön ja lippan aeda- puhkan, naudin ja olen õnnelik. sest oma koduaias istutades, kaevates, rohides, oma lilli ühest kohast teise tassides olen ma just seda- ÕNNELIK! Õnnelik.
Kusjuures see viimane iseloomustab mu selle puhkuse tegemisi. Kõigepealt maasikahooaeg- maasikate korjamine, transport ja müük. Olgu ajaloo hivides märgitud, et esimesed maasikad korjasime põllult 9. juuni. Müümise eesmärgil sai korje tehtud 15. juuni. Iluaias aga käivad suured korrektuurid. Majaesine sirtsupeenar saab nö. esindupeenraks, milles näidatakse roose, mõnd okaspuud, varajasi päevaliiliaid, flokse ning kevadisi sibulilli. Kõik muu peab leidma enesele uue koha. Nii ma siis tassin oma taimi ümber, jagan sõpradele- naabritele nagu kass poegadega. Sellega kaasneb muidugi uute istutusalade rajamine. Tegelikult olen ma rongaema oma poegadele, sest kindlasti ei ole näiteks 1,5 meetri pikkused kukekannused väga õnnelikud oma sundkolimise üle. Viskan nad külma vette ja vaatan, kas õpivad ujuma.
 |
| SUrimuri peenrale vaade |
 |
| Ja siia ma siis laiendan. Rohin ja kaevan ja olen õnnelik |
 |
| niipalju siis on juba eelmisest pildist peenra moodi asja :) |
Lähipäevil katsun õitsejaid ka näidata. Nüüd aga vaja leili ja vihta saada, et puhtana sõnajala õit otsima minna. Kõrge kaarega hüppeid üle lõkke ja suuri sõnajala õisi Teile, mu imelised!
Hääd jaani!
Teie Togram, Peipsi ürgorust!
Kirjutamise poolest oled ikka laisaks jäänud küll :). Edu uute istutusalade rajamiseks, loodetavasti näeme ka meie neid.
VastaKustutaOh, ma tean- laisk kui lohe. Aga ma katsun ennast parandada. Küllap näitan ka pilte, kui miskit valmis saan niivõrd, et ise rahul olen.
VastaKustutaSee on puhas õnn, et töö ja aia saab igasse päeva mahutada. Mõistan seetõttu Su juttu 110%. Kahjuks mulle endale jäävad vaid nädalalõpud ja sellest on ilmselgelt väga vähe. Nii võib vahetevahel päris nõutu olla, et miks küll nii kujunenud on.
VastaKustutaTervitades üks teine riigitööline ühe teise oru servalt.
Oo jaa, igal kevadel võtaks end aprillist töölt lahti ja tagasi tuleks oktoobris, aga mul on üldiselt sama rütm, pärast tööd väike hingetõmbepaus ja siis aeda. Mõnus.
VastaKustutaTore, et tagasivaategi teha jõudsid :)
Vot selle pärast mulle meeldibki mu praegune summeeritud tööajaga graafik - käin 2-3 pikka-pikka päeva tööl ja siis 2-3 päeva naudin oma aeda. Aga kevad-suvel ootan küll kannatamatult selle töötsükli lõppu ja koju jõudes teen ikka tiiru ümber peenarde ära enne tuppa minekut. Õnneks mul seal tänavalatern ka. ;)
VastaKustutaEdu taimede kolimiseks ja küll nad vastu peavad. Kui omal tahtmine suur, pingutavad ka nemad.