Elu nagu põrgus...

või siis põrgukatlas või kuidas seda põuda ja leitsakut siis nimetama peaks?!  Ükskõik kuidas ma seda vaatan- vihma pole tulnud 2 nädala jagu. Suvitajad on õnnelikud ja rõõmsad- päike, rand, soe ujumisvesi... ja meie ei pea muru niitma :)

Aga kõik kõrbeb ju. Murupind on muutunud ühtlaselt pruuniks. Midagi istutada ümber ka ei saa, sest see oleks taimede hukk. Ja kasta ma lihtsalt ei jõuaks, no tiikki sisuliselt tühi. See viimane on vähemalt ses suhtes hea, et saab tiik süvendatud ja puhastatud. Plaan oleks see tiigi põhi vooderdada, et vesi maasse ei saaks. Aga nüüd võiksid teadjad ja läbinud rääkida oma kogemustest ja soovitada. Olen tänulik!

Ja ehk on ka see hea, et istutada ei saa. Tulevane paraadpeenra- roosipeenra idee oli olemas, aga nüüd mõtlen, et kas ongi see hea mõte. Tahtsin sinna suruda mõned kevadised silmarõõmud (sibulid) ja roosid, vahele päevaliiliaid. Midagi sügiseseks õitsejaks ka, aga ei teagi nüüd. Mõtlesin floksile, aga siis mõtlesin, et ehk läheb liiga kirjuks see elu. Isegi kui flokse vaid valgeid panna. Mis oleks hea?

Tegelikult on õitsejaid ka- roosid suures osas praegust tegijad. Ühte neist olen ma armunud- imeline!

õis minu käe kõrval ja mul ei ole just väike käsi
Sama roosi teine õis- värvivahe on märgatav, kas pole?
Ja alustanud on Floksid ja esimene daalia.





















Mõni õnnetud taim on ka, kes talvest ei taastunudki korralikult. Välja teda veel ei juuri- vaatame mis saab.

Ja üks hostake on ka õnnetu- täpselt nagu ei saagi aru, mis temaga siis on- uued lehed, mis kasvavad on kenad, aga need esimesed nn vanad.



Ilmaga on nii, et põrgukatla keetja nimetagem teda nii: põrguperemees, on nüüd vist kuumarabanduse ise ka saanud- on vähe talutavamaks see katlaelu muutunud. Viisin pesugi välja nüüd kuivama, et taevaseid tegelasi õrritada vihmapilvega siia. Taevas on ähvardavalt hallikas-sinine, kuskil kõmab äikesepilve kõmin...(tööle sõitmise ajal maanteel sadas, kas ka kodus?)

Nüüd veel eile õhtul korjatud mustikad sügavkülma ja siis vaja tööle sättima hakata.

Mustikad

PS! Lapsed hakkasid meil nüüd ka omale kruusapeenraid tegema :)

Kommentaarid

  1. Meie peame küll kedagi tänama hakkama, ei kõrbe ega kuiva siiani me veel kuskilt.

    Sellel puukesel lõika see pruunistunud oks välja, tema enam ei taastu. Kahjustunud osa haigestub kindlasti seenhaigusse ja siis viib ta kogu puu. Okaspuud püüavad igal juhul ladva taastada mõne külgoksaga ja kui see ei õnnestugi endisel kujul, saadki huvitava välimusega erilise puu.

    VastaKustuta
  2. Ägedad kruusapeenrad! Sinu paraadpeenar kõlab tuttavalt, mul vaja ka teha.

    Mul on looduslik tiik ja praegu alaneb veetase hirmkiiresti. Samas kevadel on ta triiki täis. Mingitest allikatest ikka vesi niriseb, sest ta oleks muidu ju kuivanud juba. Mul ei ole veel eriti kogemusi, alles 2.hooaeg, aga olen oma tiiki süvendanud.
















    VastaKustuta

Postita kommentaar