Mis oleks olnud päev Päikesetõusuta

Meie päev algas hommikul kella 8 ajal. Kuna meie aed on alles nooreke ja taimed tillukesed, siis jagada ei ole suurt midagi. Paar taimekest saavad enesele küll peagi uue kodu, aga mis neist ikka Põhja vedada, et Lõunasse tagasi läheksid uute koju. Niisiis start ilma ühegi taimeta!!

Hommikul ootas meid mitu ülatust. Ärgates ei siranudki taevas päikest- ta oli otsustanud vist pikema uinaku teha laupäevase päeva ja kokkutuleku puhuks. No et ikka kõik kannataksid autos sõita ja ei leemendaks higis sihtpunkti jõudes.Niisiis päike põõnas rõõmsalt pilveteki sees ning andis kosutava jahedama poolse hommiku. Pakkisime oma moona kaasa ning mõni minut peale 9 saime liikuma. Veel enne sibistas vähest vihma- ikka nii 2 piiska kolmes reas. Tore seegi, aga vähe võitu.

Veidi enne keskpäeva olimegi sihtkohas. Kadaka teeotsast õnnestus esimese korraga mööda sõita, aga väheke kohalikema abi ning saime aru, et peame veidi tagasi sõitma tuldud teed.

Kohale jõudes ootasid juba esimesed agarad kohalejõudnud. Alguses jõudsin korra ka kaelda, et ehk sattusin ikkagi valesse aeda :) Peagi hakkas aga rahvas kogunema. Levis kuuldus Taga talu perenaise-peremehe autoäpardusest ning selle trotsimisest. Aga jõudsid ka nemad. Ka Muhedikud, kes algselt ilma vastutöötamise tõttu ei pidanud tulema- tulid. Ja nii neid inimesi muudkui tuli- mõni oli tuttav juba, teine alles täitsa võõras- päris inimesena võõras, muidu päris oma juba ju.  Päev möödus uskumatult kiiresti. See taimede jagamise vaatamine on ikka kunst omaette. See andmise rõõm ja saamise rõõm! See melu! Mina tulin koju ühe lumeroosi ´Pink Lady`titega :D (iseloomu kasvatamine)

Aed ise ilus, kodu hubane, pererahvas lahke!





Aitäh teile kõigile! Nii tore on blogi lugedes mõelda inimesele, kes selle taga on. Muidu on üks suur virtuaalne maailm ja virtuaalne inimene, aga tegelikult on kõik elavad-hinega inimesed :D. Aitäh, et andiste võimaluse ennast tundma õppida, kasvõi natukese!

Edasi liikusime mööda rannikut kodu poole. Pärast Päikesetõusu otsustas ka päike tõusta pilve tagant ning särada. Lapsed käisid issiga merevett nautimas, mis oli mere kohta ikka tõesti soe. Mina külmavares kastsin vaid varbad ära :)
Mõista, mõista!!? kes/mis on pildil?

Peame plaani juba uueks aastaks- ehk õnnestub selgi korral ühildada pere pisike puhkus-seiklus kokkutulekuga :D

Umbes poolel teel koju hakkas paistma Lõunas asuv pilvepiir. Natuke aega sõitsime kuu saatjaks, aga siis peitis ennast tema pilvetekki.Koju jõudsime alles 22.30, kusjuures alates Jõgevamaa piirist oli sõit nagu siilikesel udus. Üks vahe saime sõita max 30 km/h, sest teeremondi käigus olid mingil osal koduteest eemaldatud kõik piiripostid ja teemärgised ning tee oli nii võõras (otsustasime Eestimaad avastada ja mitte trassi pidi sõita). Kodus ootas ees pilkane pimedus ja mõnust ägisev aed. Suur kastekann oli üle meie käinud ning aed oli kastetud. Rõõmustasime koos aiaga :)

Kommentaarid

  1. Need iga-aastased kokkutulekud on ülimõnusad üritused, nendeta oleks pool aedlemise rõõmust kadunud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Natuke hirmus oli alguses, aga asjata. Oli ülivahva! Ja see annabki aedlemisele teistsuguse hingamise. Inspiratsiooni, motivatsiooni...ja emotsiooni, mida sõnadesse panna kohe ei oskagi.

      Kustuta
  2. oo jaa suur kastekann oli korralikult töötanud, udu läks öö edenedes aina udusemaks ja kokkutuleku rõõm on siiani hinges :)

    VastaKustuta
  3. Ehh, see on küll selline üritus, kus ma ei pelga ega häbene, Aalujad kohe oskavad Sind ennast normaalseks pidama ja mõnusalt tundma panna.
    Aga seal kivil oleks justkui hülgepoja topis...

    VastaKustuta

Postita kommentaar