August vaatas august, on august

või tegelikult on juba september, aga tegemised alles augustis. Ja kui nüüd välja kaeda, siis ei ole just väga sügis. seda, et suvi läbi saamas on, seda reedavad suured kollased kombainid ja sinised punaste atradega või randaalidega või külvikutega traktorid. Pääsukesel on pojad pesas ja õues on suviselt soe. Ööd on küll vähe külmavõitu olnud, aga öökülma pole õnneks siiski täheldanud.

Mis siis augustis tehtud!? August on meie suve kiire aeg- sibulate ja küüslaukude võtmine, lõikumine, kuivatamine ja puhastamine. Sel aastal soosis ilm väljas kuivatamist ning kaup sai talvekuivaks ikka tõesti kiiresti.

Mujale aeda väga ei jõuagi. nii palju siis ikka, et muru saab niidetud ja suurem malts rohitud. Aga väikesest kasvab ju suur ja ülisuur ja siis ei jõua ja siis...siis on umbrohu põld, mitte enam aed. Mõni potska on vahepeal tühjaks saanud ja mõni juurde tekkinud. Aga ei midagi väga märkimisväärset või näitamisväärset siin pole.


Kuu kolm viimast tööpäeva möödusid koolis. Oi, milline isu on pooleli jätta! See ahastus aja puudumisest ja natuke nagu motivatsioonikriis on ka. Arvuti kõvaketas sai otsa ja nüüd ei teagi, kas ja kui palju sellest taastada saab. Kõik mu suvised koolitööd ja aastate pikkune pildi kartoteek. Ja välist kõvaketast mul koopiaga ka pole. Loll!! Puhas oma rumalus, aga loodan pöidlad peos, et tubli IT-mees teeb imesid ja saab suurema osa mu mandist kätte. Jõuluvanalt palun siinjuures välist kõvaketast. Kallid kursuseõed moosisid mu siiski ära ja kooli ma ennast vedasin.

Puittaimede osas saime kolmanda õpetaja ja selgus, et oleme ei rohkem ega vähem kui 34 puuperekonna võrra maas. Hip-hip-hurraa!! :(
Ja ehituse õpetaja on meil lausa neljas, ent tundub, et üks asjalikumaid :D

Ja reedel viidi meid Räpinasse. Taimi õppima. Meil ju aednikueksam tulemas.




Nüüd aga on vananaistesuvi ja mitte kohe ei tahaks tööle minna. Tahaks aias olla.Õhtuks aga piisavalt soss, et mitte midagi teha. Või noh, õppimisega tuleb tegeleda. aedniku eksamist sõltub nii mõndagi juu. Lõpuks hakkab ladina keele õppimisel ka mingigi algne loogika tekkima. Või lihtsalt on need nimed juba tuttavad ja meelde jäämine tuleb kiiremini. Kui nüüd see botaanika raku-ja koeehituse töö ka tehtud saab, siis olengi peaaegu või sees :)

Mõtisklesingi siin just, et mis siis on minule praegust oluline. Kas õppimine või aed?! No nii tegelikult ei saa küsida. me elama ajal, kus kindlustunne oma töö suhtes on väike, eriti veel kui oled asenduskohale tööle võetud ning see võib iga hetk otsa saada. See teeb hariduse omandamise äärmiselt oluliseks. Samas õppima minnes ma ju päriselt ei arvanud, et minust võiks elukutseline maastikuehitaja (-haljastaja, -kujundaja) saada. Botaanikaaias praktikal olles tajusin, kuidas mu vaim on toidetud ja mõistus ning närvid puhkasid. Täna oma põhitööl ma seda ei tunne, ega saakski, sest tööl ja tööl on väga suur vahe. Aga minu aed (kui seda saaks nii nimetada) on mul väga tähtis. Valida ma nende vahel ei taha ega saa. Ent paraku mul hetkel mõlema jaoks 100% aega ei jagu. Nii siis peab minu aiake natuke ootama oma aedniku. Kuniks kool saab tehtud. Seda ju oleks nadi pooleli jätta, kui pea pool on tehtud!! Olen endast sinna palju juba andnud ja seda vaeva ei taha ma mitte raisku lasta.


Kommentaarid

  1. Millegi õppimine on alati mõnus. Elukutsevahetus aga...mul endal kumiseb viimasel ajal pidevalt peas ütlus, et vahel ei maksa armastusest tööd teha. Ehk kui see, mis enne oli lõõgastumise viis, muutub tööks, mis jääb siis lõõgastumise jaoks...

    VastaKustuta
  2. Küll Sa kõigega järjele saad!

    VastaKustuta
  3. Saak on Sul ilus.

    Minu arust on aga just arukas küsida, mis on hetkel kõige olulisem. Jättes kõrvale pere, ongi praegu esimesel kohal just õppimine Aed võib ka veidi oodata temale pühendumise aeg on ees.

    Ja vananaistesuveni on veel päris pikk maa :D

    VastaKustuta
  4. Praegu on veel pärissuvi.

    VastaKustuta

Postita kommentaar