Üks tore päev ratastel

ehk kuidas siitkandi mehi-naisi põhja osariikides käis.

Mõni nädal tagasi sündis otsus, et liigume 6- september päälinna. Oli natuke asja sinna ja ühtlasi asjatamise käigus sai külastatud kolme kohta. Neid kõiki kohti ühendas nende perenaiste ühine armastus- aed ja selle puud, põõsad, lilled.

Kuigi armastus on ühine, on iga aed oma aedniku nägu ja aedniku tegu. Ja see on äärmiselt tore! Sest, mis rõõm oleks meil vaatamas käia samasuguseid aedu igal pool?! Peale kolmandat oleks ilmselt isu täis pikaks ajaks, või noh, endal ehk oleks ka samasugune, siis ei kipukski kuskile vaatama. Maailm oleks üleni hall ja igav.

Meie päev algas kell 6, kui äratuskell käis. Lapsed üles ja vanaema juurde, kuhu preilid jäid. Algne plaan ühiselt minna, läks auto viperuste pärast luhta. Kell 7 startisime põhja. Taevas paistis sillerdav päike, kuniks Jõgevani, kus ta pilvevati sisse läks. MHH, lubas ju ilusat suveilma?!
Interaktiivsel ajastul elades, selgus peagi, et põhjas siiski päikseline ja pilved kimbutasid kodumaa keskosa Huh!! Aga eks sõita oligi nii hea.Täpselt graafikus, ühe valesti keeramisega ja tagasikeeramisega jõudsime Käägikata mängumaale. Tii, targa naisena, oli meid hoiatanud nobeda pagari eest. Ja eks see nii siis oligi, et nobe perenaine oli katnud pikniku laua, kus muuhulgas oli pakkuda õunakooki, õunakooki ja... ilmselt oleks ta kolmanda ka mööda minnes teinud, kui kaks esimest mingil põhjusel maitsma poleks pidanud.
Loomulikult maitses pakutu oivaliselt!!  Seejärel giidiga tuur aias, kus saatis meid perenaise tubli abiline, kes jälgis iga liigutust, mis tema valdustes tehti. Väike ülevaade pildikujul ka.


Miniatuursed vormid:

Ja loomulikult vapiloom (mida minul veel pole):

Peaaegu täpselt ajakava jälgides tänasime perenaist ja mööda sõites käisime ära ka plaaniväliselt Jägala-Joal.



Edasine teekond viis meid päris pealinna- Tii koduväravate taha. Ilma ekslemata ja valesti keeramiseta jõudsime pärale.  Ja sealt alates läksid meie plaanid vähe vildakaks. Algsest 6 minutit (ihhiihiihii) või siis tegelikult ca tunnist igas aias plaanist ei jäänud midagi alles. Lahke perenaine kutsus edasi ja retk aias võis alata. Vahepeal Peremees viskas oma haamri nurka, tuli kaes üle, et ühed aiapildistajad tulid jälle, kamandas minu abikaasa värava tagant ära ja kapsas poodi. Ikka sõbraliku noodiga :D
Seni uurisime aias läbi vist neljajalgse sõbra valvsa pilgu all peaaegu kõik sopid ja taimed. Mitte ma Tiiga üksi, mu kallis mees koos meiega. Tore kohe, kuidas ta huvi tundis ja küsis üht-teist ja kolmandatki. Seda oli ta eelnevalt Kata aias ka teinud. :O


Peagi oli Peremees tagasi, kohvi valmis ja juba kamandatigi kogu seltskond piknikulaua taha. Kere kosutatud, päevapoliitilised teemad lahatud, suunusid mehed omi asju ajama ja naised kergetele kaevetöödele. Tunnikesest Tii juures oli saanud kobe 2, 5 tundi :)

Seejärel pererahva lahke juhatamise saatel hakkasime oma kolmanda sihtpunkti poole suunduma. Taaskord ekslemata õnnestus meil saada Airi aiataha. Lahke perenaine kutsus aga sisse, kus (ettehoiatatult eelnevate külastatute poolt) oli valmistatud soe toit ja kohe pandi ka kohvi keema, et kringlit mekkida.

Supp maitses imeliselt! Seejärel lahkus minu abikaasa oma toimetustele, mis jättis võimaluse naistel naiste juttudeks-aiajuttudeks. Airi aed on küll tilluke, aga sinna mahub palju-palju toredaid tegelasi. Mõningane kaevaminegi sai tehtud :)

Kui õues saatis meid üks ekstrapaks mõmm, kes meelalt õietolmuga maiustas, siis toas hoidis perenaisel ja külalistel silma pealüks tore preili.

 Kolm toredat aed, kõik nii omataolised ja vahvad. Igaüks oma perenaise moodi. Loodan sinna taas sattuda!! Ja loodan, et kord saabub päev, mil julgen külalisi vastu võtta :)

Ja nii see päev õhtusse saigi. Üks pisike valesti keeramine linnas või õigemini õige koha maha magamine, pisike poeretk ja ülekiire üllatuskülastus õe juures ning kodutee võis alata. me natuke seiklesime ka, läksime tundmatuid teid mööda. Oli imeilus päev! ja imeline selle lõpp. Aitäh teile!!


Kommentaarid

  1. Näh, ja minu aias me kaevetöid ei korraldanudki. Aga nii tore oli teid näha :)
    Ja muide, see minu juures tehtutest kolmas pilt oli mulle algul totaalselt võõras - vaatasin tükk aega lolli näoga, et mis koht see sihuke on. :D

    VastaKustuta
  2. Airi aed on minul nägemata veel :( aga Tii ja Köögikata valdusi on tore tuttav tunne vaadata, aiareisid on ilmatuma vahvad :D

    VastaKustuta
  3. Uute aedade ja uute paikade nägemine on eluks täiesti hädavajalik ja möödapääsmatu.

    VastaKustuta
  4. Kui need puud ükskord aiast ära saab köetud, siis ehk julgen jälle ka külalisi kutsuda.:)

    VastaKustuta

Postita kommentaar