Müstiline tärkamiseaeg

Kevad on nüüd ikka tõesti täies hoos. Võiks öelda, et kui mitte varem, siis möödunud nädalavahetus (11-12.04) sai hooaeg ametlikult alustatud. Ja kui seda nädalavahetuse soojust arvestada (ajaloo huvides 11.aprill +17, 12. aprill  hommikupoolikul +19, mis pärastlõunaks kadus ning kraadiklaas näitas ca 6 kraadi), siis ei saa muud kahtlustadagi. Hooaja avapauguks saab lugeda nädalavahetusel mulda saanud Tii saadetud taimed, mille minemine, tulemine ja saabumine jäävad meelde pikaks ajaks ning seda ilmselt kõigile asjaosalistele. :)

Hetkel on tegus ja kiire aeg. Taimetited ootavad pikeerimist ja osati on nad juba pikeeritud. Osad seemned ootavad veel külvi, osad on oma ninad alles välja pistnud mullast. Nädalavahetusel said pottidesse ka kurk "adam" 250 seemet. Seega igavuse üle ma nüüd küll kurta ei saa. Ainus, mis mind õnnetuks tegi on esimeste külvatud tomatite hukkumine. Esimese kütteöö järgsel hommikul avastasin, et ahi oli tagurpidi tööle asunud ning kõik taimebeebid on hukkunud. :( Loomulikult tegin kiirelt uue külvi, aga varajastest tomatitest võib nüüd und näha. Kuigi, mõtleks nüüd loogiliselt, on aprilli keskpaik alles ja uue tited on pikeeritud ning kasvatavad kenasti teist pärislehte juba :)

Kunagi ammu, kauges minevikus oli mul mõni võrkiiris, aga paraku nad kuidagi kadusid ära seal kasvukohalt. Eelmisel aastal, suures iirisevaimustuses ostsin mõned kokku. esimesed õitsejad on lõpetamas, teised pole veel alustanudki. Nimesid peast ei ütle vaid lisan hiljem piltide alla juurde.

ma olen lummatud neist. Loodetavasti on nad ka oma kasvukohast lummatud ega kao sealt kohalt ära. Olgu täpsustatud, ma aastate tagusesse kohta neid uuesti neid kasvama sundida ei proovinud. No egas alati pea mitu korda sama treha otsas tuiama.





Püüdsin eile tärkajaid pildile püüda. Need leherosetid ja vargsi avanevad pungad on müstilised. Looduse meistriteosed! Eks see pikk talv muidugi muudab meeled härdaks ja looduse tavapärane kulgemine on justkui ime. Tegelikult ongi ime, imeline!

Kõrvalasuval pildil on puhkenud Alnus serrulata pungad.











Eile uudistasin ka eelmise aasta juuli teises pooles kogutud haljaspistikuid. Põnev sotsiaalne ja erialane eksperiment, mis mulle üha enam meeldima hakkab :)

Esialgse ülevaatamise järgselt tundub, et elule on jäänud  üks kareda deutsia sort, kõik jaapani kikkapuud, aedhortensiad ja südajas aktiniidia.  Vladisvatokist saadud 2013 aasta külvatud cimicifuga dahurica on meie talve samuti kenasti üle elanud ning alustanud kasvuperioodi.

Ja varsti saab esimese laari rabarebrikiselli teha :D

Kommentaarid

  1. Loodus ongi ime, alati, nii nagu elugi :)

    VastaKustuta
  2. Eks elu olegi loodus :) Alati imeline!

    VastaKustuta
  3. Oh sul on seal nagunii palju põnevat ja kõike pildile ei püüagi, aga edeneb see kevad, edeneb :) `Adamit`kasvatasin eelmisel aastal kasvuhoones, ei kartnud ta ei seda ega teist, andis saaki päris hästi.
    Cimifuga daurica aga on põnev, põnev!

    VastaKustuta

Postita kommentaar