Hetkeks vaid...

Vaatan aias ringi ja teen plaane. Suuremaid ja väiksemaid. Siis aga toon ennast reaalsusse tagasi. Ning siis alustan uuesti plaanidega.  Need plaanid on aga seotud sellega, et  olemasolevad alad korda saada. Masendavalt vähe on olnud aega aia jaoks.  Aga vaikselt on  alustada saanud korrastamisega. Muude plaanide hulgas sooviksin jõuda künkapeenra esimese etapiga lõpule ning ühe külje sel aastal valmis saada võib olla sügiseks ka teise osa algusega alustada ehk siis vähemalt pinnase ette valmistada, et aasta pärast edasi minna. Muidugi oleneb kõik eelseisvast suvest. Kui see tuleb eelmise aasta sarnane, kus muuhulgas ka sitikaid vähe on, siis on lootust rohkem jõuda.

Suve sisustab niikuinii ka lõputöö ning 2+0,5+0,5 võlgnevust, mis vaja likvideerida. Selleks õppeaastaks ongi kool läbi. Veel pool aastat ning siis on diplomile lisaks omandatud ka amet. Aga selleni läheb veel aega ning sellest siis, kui aeg on õige. Ja loomulikult ei suutnud ma Luualt tulla kaks kätt taskus:


Õnneks olin jaanuaris piisavalt arukas ning planeerisin maisse õppepuhkuse järgi kohe ka plaanilise puhkuse. Eks ikka lootuses, et saan asju järjepeale ning endalgi poleks piinlik aias ringi käia. Aga loomulikult on see puhkus täis pikitud erinevaid käimisi, mida on lihtsam käia puhkuse ajal (hambaarst, lapse arenguvestlus, lillefestivali rajamine (teine päev) jne, jne, jne...) no vast ikka leian aega aiale ka. Täna hommikul võtsin lihtsalt aja, et  kirjutada. Pealelõunal ootavad taas kohustused, mis kodust välja viivad Midagigi...

Ettekasvatatud taimed kasvuhoones ootavad omale uusi omanikke vargsi, aga eks tagavaravariant on ka. Kõik taimed, mis enesele uut kodu ei leia, leiavad enesele kodu uues kasvuhoones, mu armas Abikaasa ehitas selle pühapäeval :










Praegust on aias sibullillede kord särada. On vanu õitsejaid ja uusi tulijaid:

Nimedega on keeruline, need on kuskil olemas, aga see märkmik seoses nende erinevate korraldustega siin kodus,on kuskile kadunud. Seega, kui leian, eks siis saab nimesid ka.




















Iiriste õisemise hooaeg on samuti avapaugu saanud nimetu madala lilla iirisega:

Olen nüüd viimasel ajal aias ringi käinud ning vaateid otsinud ja vaadanud aias hoopis teise pilguga. See aiaplaani tegemine suunab.. Üha enam otsin tervikut pildis, mitte üksikut taime. Muidugi on ka üksik oluline, aga tervik on üha olulisem. Jõuaks nüüd pildil asuva umbrohu ka eemaldada, siisoleksin ülirahul :)


Kommentaarid

  1. Sa oled niigi oma tegemistega ülitubli olnud, küllap jõuad ka aiani. Ma olen täheldanud, et mõnikord tulevad viivitused asjale hoopiski kasuks. Vbl tuleb kuskilt mingi ülihea välkidee, millele Sa pole mõeldagi osanud.
    Sibulikud on võrratud ju, arvan, et Sul oleks neid juurdegi vaja :)

    VastaKustuta
  2. Mina arvan samuti, et kõik tuleb omal ajal, ka aiaga mängimine. Praegu on Sul kuhjaga muid ja tähtsamaid toimetusi. Tubli oled, et nii palju jõuad ja nagu Sa isegi vanasõna tead, et kes teeb see jõuab. Ja küllap Sa jõuadki. Aednike aastaaeg ju alles alguses :) Jaksu Sulle

    VastaKustuta
  3. Minu lugupidamine! Koolis käimine töö ja talu kõrvalt on juba iseenesest suur saavutus, kui kool läbi ja esimene vaba kevad, siis oleks nagu pommid jala küljest ära võetud :)

    Mmm, mägisibulad!
    Väga armas vaade!

    VastaKustuta
  4. Minu jaoks on ka tervikvaade olulisem kui üksikud taimed.

    VastaKustuta

Postita kommentaar