Vihmatusest ja mõndagi muud

Ajaloo huvides alustan selle märkusega, et tänane päev oli vähemalt meie kandi kõige soojem. Pea 29 kraadi varujus kella 3 ajal pealelõunat. Varem ei taibanudki vaadata. Rääkisin parasjagu vennanaisega, kes ütles, et neil sajab. Tahtsin kadedust tekitada ning rõõmustasin teda siis, et näe, meil lõõskab päike ning tõeline rannailm. Seda üsna muretult tol hetkel, sest interaktiivsed ilmaportaalid ning head sõbrad lääne-loode-põhja -Eestis rõkkasid juba hommikutundidel alanud saju üle. 


Selles teadmises saigi täna nautida ilma kontorirotile kohase keldri kartuli iduna, et veidigi jumet tekiks. Triibulised ma loomulikult ka sain :)

Kuna meie õuele saabus nädala sees koorem liiva (esiti pidi killustikku tulema), siis hakkasin otsima võimalust, kuidas ma aias sellest kasu saaksin. Kiskjasiili juures veedetud põgus tunnike reedel, aitas idee lennule kaasa ning sõber google muidugi ka. Ent selle mõtte realiseerimise tarbeks kulub veidi aega ning kasuks tuleks ka võimalus saada tunnikeseks kopp. Enne koppa on aga tarvis veidi ettevalmistavaid tegevusi teha. Võimalik, et puhkuseprojekt sellest kujunebki. Haljastuseks kavatsen kasutada erinevaid lahjat kasvukohta soovivaid (kivik)taimla taimi ning kindlasti mõni numpsik okkaline leiab endale seal koha. Ja siis tahan ka mina lõpuks omale kaktused õue kasvama panna.



Natuke googeldamist ning pähe turgatas mõte kasutada liiva multšina. Ikka nii, et korralikult mullapind katta ajalehtedega ning siis liiv peale. Mõni inimene, kes mu mõttest kuulis, arvas selle mitte kõige parema olema, teine kiitis ettevõtmise heaks. No igal juhul on see parem variant, kui see, et umbrohi kasvab üle taimede ning aednik on õnnetu. Loomulikult ma ei arva, et see valik teeb mu aia hooldusvabaks, sest sellist aeda ei eksisteeri. Igas aias on tööd! Tark on seda tööd sealt vähendada, kus võimalik. No igal juhul, katsetan ära ja näis, kas kirun ennast või teen pai. Tehnoloogia ikka sama- korralikult ajalehte-pappi alla mitmes kihis ja liiv peale, rehaga sildeaks ja volilaa..... nagu hauaplats. Mis seal siis ikka, veeretasime kive, sättisime ja tulemus nagu pildil näha. Serv vaja veel teha (ilmselt ostan metallist piirde) siduda peenraserv veidi paistva majaesise 2*2 meetrit platsiga nii, et murutraktoriga saaks niita ning siis kõik see kupatus siduda nn paraadpeenra esimese etapiga.  Jah-just, see tuleb ka liivamultšiga. Vähemalt esialgu. Võib olla ei õigusta see kõik ennast ära ning korjan liiva siiski sealt kokku ja asendan siis mingi muu multšiga. Aga hetkel on natuke võõras- põhjapoolne maja külg ja liivarand... No mis teha, pole omal randa lähedal :D


Täna sai paraadpeenra osaga tegeletud. Järvseljalt saabusid reedel lõunal sama päeva hommikul eksprompt  tellitud okkalised (mille suure valgustatud saamise käigus valisin eelmisel õhtul valmis) ning väike päikeseline tervitus Kaielt (no on ikka ägedaid ja vahvaid inimesi maailmas- tervitused Sulle Kaie). Kõik taimed said sätid ning paika istutatud ning vaikselt multšimisega alustatud. No ikka liiv. Seekord olime juba varasemalt targematena kivid paika sättinud. Või ütleme siis nii, et eks neid saab veel juurde ka panna, aga põhituum võiks paigas olla. 

Hiline lõuna kella 5 paiku õhtul venis veidi pikemaks, kui plaanitud. Enne seda vahetult läks pilve. Kui poole 6 paiku välja läksime, siis tibutas vihma. NO kas tõesti võib olla see, et hommikul õue pandud pesu, meelitas ka meile vihma. Ruttu pesu kokku ning veel viimaseid kiireid toimetusi tegema, enne kui kaua oodatud mitme tunnine sadu (no interaktiivne sotsiaalmeedia nii ju vahendas) meidki tubasteks sunnib (oh rõõm, ehk mõni kooliasi saab tehtud!!). Nii me siis rohisime veidi. Vihma tuli--- täpselt kaks piiska kolmes reas. Istutasime südajalehise bergeenia oma uude kasvukohta, kohe hakkab sadama ilusti, kastab ära. Aga ei, see paarikümne minutiline kaks-tilka-kolmes- reas- sadu sai otsa. Otsustasime viimased kasvuhoonetegelased maha panna ning üle jäänud tomatitaimed komposteerida. Hakkas jälle sadama. Seekordsed lootused olid suuremad. Tugevnev tuul andis märku, et rõhkkonnad tõesti on vastasseisu sattunud ning meie siin all Maa peal, olime valmis sajuks. Sedapuhku siis kolm piiska kahes reas ning vaevalt 10 minutit ehk. 18.30 paiku kohalikku poodi väisama minnes, selgus, et vihma oli lausa nii vähe tulnud, et polnud tolmu teelt kinni löönud. Masendav. Ent, tagasi sõites 10 minutit hiljem, nägime juba mitu km kauguselt, et meie kodukohal on hall. No lõpuks ometi sajab. No jah, see sadu liigitus siiski lõpuks vihma-laadseks-tooteks, sest sadas vaevu 5 minutit.  Igal juhul haarasin siis fotoaparaadi ning lugesin üle kõik hetkel avanenud aediirised. Pildistasin muidugi ka. Palju mul neid esiti ei ole. Hetkel avali 7 erineva õiega tegelast pluss kaks siberlast (mul neid rohkem polegi- veel).




Iirised on mulle väga armsad. Aasta aastalt üha armsamad. Aia kasvades ning aedniku arenedes leiavad nad üha enam koha mu südames ja mu peenardes. Iirised on kindlasti selle nädala tegijad (nädalalille valmistel).

Vihmast aga ei kippu ega kõppu. Vahepeal piilus ka päike korra. Nüüd on lauspilves ning pilvelaevad kihutavad tohutul kiirusel üle Peipsi naaberriiki, nagu seal oleks parem maha laadida oma vee kogus?!

Kommentaarid

  1. Ma olen näinud tervet suur aeda koos puukooliga liivaga multšitult. Algul oli võõrastav, aga tunniga harjus silm juba ära. Kui ta siiski väga häirima hakkab, saab ju kergelt killupuru peale puistata, tekib veidi rähasem pind. Sage rehaga liigutamine ei lase ka külvanud umbrohuseemnel tärgata.

    VastaKustuta
  2. Iirised on ilusad jah.
    Varjuküljel võib liiv sammalduma hakata, aga siingi aitab ilmselt sage rehitsemine.
    Küll te olete ikka tublid!

    VastaKustuta
  3. Nii tublid, kohe näha, et noored inimesed, energilised ja suure jôudlusega!

    VastaKustuta
  4. See on ikka väga mõnus tunne, kui plaanid muutuvad selgepiiriliseks ja otsused on tehtud. Puhas teostamise rõõm. Okaspuude valik oli hea ja ilusad olid need ka. Edu!

    Meil tuli veidi vihma ja KSJ pani pumba tiiki, kui vaja, saab kasta. Siis hakkab kindla peale sadama.

    VastaKustuta
  5. Meil on vihmaga väga sarnased lood. Pühapäeval, kui mujal sadas kõvasti, tuli meil ka vaid kolm piiska ja see ei aidanud midagi-kedagi.

    VastaKustuta

Postita kommentaar