Hunnitud hunnikud ehk kuidas hunnikuid kasvatada

Alustame ilusa asjaga. Meie kohaliku vaatamisväärsusega. Pole ma elus sellist pilti näinud ja egas see foto nüüd täit tõde kajastu. Selle vaatamisväärsuse pärast peatatakse autosid ning kulutatakse fotoaparaadi läbisõitu. Aga eks see seda väärt ole ka.

Päris pikka aega on minu õuekaunistusteks olnud erinevad hunnikud. Üldiselt on neid aastatega ikka juurde tulnud ja et traditsioonid säiliks siis ei saa tänavugi aasta erandiks olla. Lisaks on meil kolmandat aastat traditsioon üle õue kaevikuid rajada. Mõni neist on olnud täiesti sirgjooneline ning kaevatud käsilabidaga, mõni teine on ühe keeruga, mõni kahe sabaga. No ühesõnaga, traditsioone tuleb ikka au sees hoida ning tänane esimene osa postitusest on pühendatud just hunnitutele hunnikutele ja kraatritele ja aukudele.

Kui ma kodu uksest välja astun, siis on minu vaade 180 kraadi osas hunnitu. Tgeleikult ka. Need aastate jooksul tekkinud erinevad hunnikud minu silma eriliselt enam ei riiva. Need on ju tekkinud siia ülla eesmärgi nimel. Ikka tasa ja targu kogudes selge siht silme ees. Ja pildimäletus peab ju jääma, kui neid hunnikuid nüüd peagi enam pole.






No ja kui hunnikutest saab isu täis, siis on alati võimalus vaadata kaevikuid või auke.




Või siis juba täidetud kaevikuid

või siis lihtsalt songermaad.

Kuid eks meil on ikka muud ka kui hunnikud ja kaevikud ja songermaa. Enne kokukat käisin Aiasõbras ja tulin tagasi ühe kärutäiega
ning need said kohe ka maha. Peamiselt kollastest ja sinistest toonidest koosnev istutusala vaikselt kasvab ja areneb. Teadlikult olen jätnud sinna kasvama natuke ka teisi toone ja tundub, et päris puhtalt kahes toonis (pluss muidugi roheline oma varjunditega) istutusala sellest siiski ei saa. Samas, mine tea.

Tegin 21, mail Eestis kasvanud kreekapähkli pähklitest külvi. Ma pole protsente arvutanud, aga tõusis ca 80 %. Olen nüüd neid natuke siia-sinna jaganud ja jääb veel eneselegi oma istanduse rajamisks.

Talu rindel on kätte jõudmas sügis. Taliküüslauk on üles võetud ja kuivamas lavatsil. Varane kartul on võetud. Järgmisesse nädalavahetusse jääb sibula koristamine. Tasapisi valmivad porgandid ja peedid ning suvikõrvitsad. Kasvuhoone on  kurgid andmas korralikku saaki ning esimesed tomatid on juba ammu põõsastelt läinud.

Kui nüüd kõrvale jätta me hunnitud hunnikud ning tarbeaed, siis tegelikult on käes imeilus värve täis aeg suves. On palju õisi, värve ning lõhnasid, mis moodustab endas mõnusa kesksuvise kompoti koos pääsupoegade sädinaga ning rohutirtsude saagimisega. Peale maid on ilmselt just see aeg suves see imeilus. On külluse aeg!  Ööd on juba märgatavalt sumedamad..

Käisin kurkide marineerimise vahel tiiru aias ja lugesin üles oma aia floksid. Sain neid kokku 11, kahjuks enamik neist on nimetud. Üks on ise seemnest külvanud ennast ja täpselt ei tea kellelga kes nüüd risttolmles. Või noh tean kes seemne andis, aga kellega ta koos seemne tegi?! ;) (Esimene pilt just eelkõneldust)































Muidugi on õisi veel ja aed on kui suve lilleline seelik ning polegi vaid hunnitud hunnikud augud ja kaevikud, on palju muudki meie aias. Ja isegi kui ei taha tunnistada, siis sügis on hakanud samme seadma, et tulla ning suvi on vaikselt pakkima hakanud, et järgmine aasta jälle tulla. Oh, ega ta veel nüüd kohe lennukile istu ja minema lenda (pole see just kuigi turvaline ka), aga sügise märke on juba näha.

Kommentaarid

  1. Polegi oluline, kes kellega tite tegi, ilus titt on tulnud :D Hunnikud, kaevikud ja augud näitvad, et elu edeneb ja areneb ja ükskord leiad, et see oli tegelikult üks ilus ja põnev aeg :D Aga sügis on veel kaugel, kaugel, pihlakas peabki suvel valmima, sest siis jõuab ikka sügiseks veiniikka :D

    VastaKustuta
  2. Väga väärtuslik kraam on sul ja lausa hunnikute kaupa ! :) Ja nii palju kive!! (bling! nagu Futu ütleb). Kas ma märkasin üht kuivoja? Lilleline vaade oli igatahes juba ilus.

    Kaevikud, võeh, need on ehk kõige harjumatud, aga tavaliselt ka kõige lühiajalisemad.

    VastaKustuta
  3. See esimene foto on midagi väga unikaalset
    Kraavid, augud jms kraatrid ajapikku kaovad, aga hunnikud miskipärast ikka jäävad või tekivad aeg-ajalt uuesti.
    Sa võiksid on sini-kollast peenart ometi ka suuremalt näidata

    VastaKustuta
  4. need hunnikud-kraavid-kraatrid on lahedad. kuigi ma tean omast käest, et nad võivad ühel hetkel ka väsitama hakata... samas - sellest ju sünnib miskit uut ja head! :)

    trumm

    VastaKustuta
  5. Ühel päeval saab hunnikutest-kraavidest midagi head. Aga mina loodan küll, et sügis on veel kaugel, sest õieti pole saanud suvegi nautida, muudkui töö ja töö...

    VastaKustuta
  6. Nagu eespool targalt öeldud - hunnikud, see on elu ja progress, ilma nendeta ei synni uusi suuri asju.
    Juuli lõpp on eriliselt lilleline, lopsakas ja kylluslik, on ju tore seda talveks purki ja kappi panna. Olge tugevad.

    VastaKustuta
  7. Selline tarbeaiandus on inspireeriv! Väga tublid!
    Minu jaoks on ka punetavad pihlakad ja kollendavad viljapõllud paraku sügise märgiks. Hilisõhtune ritsikalaul lisaks...

    VastaKustuta
  8. Jah, hunnikud on aedades sageli eeldavasti "edasiviivad". Ja tegemisi on teil tõesti kuhjaga ja olete väga tublid ja tegusad. Floksid on armsad.

    VastaKustuta

Postita kommentaar