Laupäeva veetsime suures osas kodus sibulaid lõikudes. Tuleks nüüd ometi ilusamat ilma, kus päike saaks oma soojusega sibulat ja varem lõigutud küüslauku kuivatama hakata. Suur töö on muidugi nüüd tehtud. Paar nädalat kuivavad sibulad õues ning siis lähevad sauna viimast lihvi saama. Kuu lõpus läheme sibula-ja kalalaadale ning selleks ajaks peab kaup olema kuiv, puhastatud ning ilus. Eile (09.08) said punased sibulad samuti võetud ning puhastasime pererahva hooleka käe alt unarusse jäänud aiamaad. See pagana võõrkakar! Õnneks vennas tõmbas mõne nädala eest kultivaatoriga küüslaugu maa üle ning umbrohi ei saanud seal seemet kasvatada. Vaikselt kasvab uus.
Pühapäeva hommikul ärgates sadas õues juba vihma. Peale hommikukohvi ja mõningast toimetamist toas, otsustasime siiski väheke istutamisega tegeleda. Kui Abikaasa abiks on, siis töö lippab ikka palju kiiremini edasi. Maha said mõned elupuud, mõned põõsad, hunnik püsikuid. Sadu muutus muudkui tugevamaks ning kell liikus halastamatult edasi. Tuli tuppa minna ning auto nina suunata Ida-Virusse, kus toimus taaskordne suguvõsa kokkutulek. Sisuliselt terve tee sadas ent Tudulinna kohale jõudes lakkas ka sadu. Super, tõime suguvõsa kokkutulekule kuiva ilma!
Seal Ida-virus käisime me Matsu Talu külalistemajas. Kahjuks ei olnud aega seal pikemalt ringi vaadata, kuid silma jäi kenasti korrastatud taluhoone ning maakividest kõrvalhoone, mis on kujundatud toredaks peo pidamise paigaks. Töötas köök ja baar. Ümbrus oli korrastatud ning silmale ilus vaadata. Juhtus ka, et sattusime parasjagu laagrit lõpetanud kõhutantsijatega ühte aega ning nii nad meile oma laagri lõpetamisel esinesid- kolm kõhutantsijate ja 6 diskot tantsijat. Väga vahva oli vaadata, kuidas inimesed nautisid seda, mida tegid. Koju tulles käisime kaemas ka ühte silda, mis on teada olevalt Eestis ainuke omalaadne. Olete käinud ja teate kus see on?
Ilmad on viimasel ajal olnud ikka paganama heitlikud. Käib üks pidev võidujooks vihmaga. Esmaspäeva saame lugeda üle hulga aja päevaks, kus sisuliselt ei sadanud meil. Peale tööpäeva olen küll omadega täiesti läbi (eks see uus töö ongi alguses raske, sest see on UUS), aga peale toidu ahju panemist läksime siiski õue. Ilusat ilma ei saa ju käest lasta. Abikaasa aitas edasi kaevata kuusehekipeenart. Maha sai veel üks hulk taimi. Nüüd jääb see ala mõneks ajaks sellisele kujule nagu ta on. Üks nurk kujus hetkel magamistoa aknast vaadates häirib ja seda pean veel kohendama. Ja siis ootab ta uut aastat või head mõtet. Tegelikult kujutan ma vaimusilmas ette küll, kuidas see ala välja näeb, kuid hetkell vaevab mind hoopis muu. Nimelt ma ei taha peenart päris kuuseheki serva sättida. Taimedel ei oleks seal ilmselt kuigi hea kasvada ning heki alt pressiks hekitagune heinamaa ka peenrasse. Siis ma mõtlesingi, et jätan heki ja peenra vahele just parasjagu laia ala, et seda oleks hea niita, samas on hea ka hekki siis pügada. Tõmban siia maha nööri, selle alusel panen serva paika. Samas tuleb välja mõelda piire muruserva ning istutusala vahel, mille pikemas perspektiivis soovin katta. Ideid?
Ideaalis sooviksin katmiseks kasutata (graniit)killustikku või kergkruusa, sest istutusala teist külge piiritleb maakvist hoone. Hoone ja istuusala vahele jääb riba, kuhu taimi ei tule (esiteks on serv väga kuiv ja teiseks räästast kaela tulev vesi ei ole just ka hea taimedele). Selle ala tahan matta ning katta just sellise multšiga, et see haakuks hoonega. Lisaks on siia istutusalasse vaja juurde õhulisust andvaid kõrrelisi ja mõned küünlad. Just eile vaatasin, et no neid on kohe vaja, et tervik saaks tervikuks. Üks vaade ka.
Päev oli taas kuiv, kuigi mõnevõrra tuulisem. Kuuldavasti oli saartel ja põhja osariikides pidanud õues liikumiseks kaasas kandma sangpommi või pressrauda vähemalt. Aias hakkavad üha enam end näitama sügisesed lilled. Eile peale viimase sibula võtmist (punane, mis sai hiljem maha) jäi veel napilt valget aega, et mõni klõps teha. Sel korral jäid pildile siilikübarad, keda mul täpselt ainult kolme sorti ongi. Kõige vanematest uuemateni:
Nüüd hakkan otsima hostasid, astilbesid ning helmikpööriseid, saab alustada järgmise projektiga.
Issver-sussver! Valge siilikübar hakkas silma! Ja see kivihoone on ülimalt ilus ja väärikas.
VastaKustutaJa tema räägib, et ei ole midagi ilusat :D
VastaKustutaNoh, ilus maakivist hoone on :D
KustutaNeed maakivist hooned ongi imeilusad. Siilikübarad ka :)
VastaKustutamulle meeldib nii see maakivi värk kui lillede kulgemine.
VastaKustutaaga muidu harjutusi iseseisvaks eluks: kui kiidame, siis ütle jah. Kui muidu nõusse ei jää, otsi välja "enne" pildid :)
ära eneses kahtle, pole põhjust :)
Küll on kahju, et eestlane ei oska hinnata seda, mida ta ilusat teinud on. Ilus hoone, mida pole Sina ehitanud on vääristatud veel ilusama lillejõega, mis kokku moodustavad kauni koosluse. Õpi tänama komplimentide ja kiituse eest, eestlane kipub ikka ütlema, et ah, mis mina, aga see pole õige.
VastaKustutaJätka samas vaimus ja ära enam kunagi ütle, et Sul pole ühtki ilusat nurka. Noores aias ei saagi kõik veel nii olla nagu ette kujutad.
On küll ilus! Ja Muhedikul on õigus - tuleb õppida kiitust omaks võtma ja ka ise enda tehtus ilu nägema. Ma juba natuke olen õppinud. ;)
VastaKustutamumeelest on see vaade juba praegugi väga ilus!
VastaKustutaa mis suguvõsa? see meie ühine haru ju ka sealtkandist pärit.
kus see sild on?
Sillast ei tea ma ka miskit. See kuuseheki vahele mururiba jätmina ma arvan on hea mõte, kui hekk ei ole väga vanur. Hekk tahes-tahtmata laieneb, vähemalt meil. Ja sinn polegi serva vaja, kaeva läbi või tee peenraservalõikuriga. See nagunii tagumine serv vastu hekki ja kes peale sinu seda ikka näeb. Vigu otsib ikka tegija, mitte külaline.
VastaKustutaLahe reis oli, palju toredaid yllatuskohtumisi :)
VastaKustutaLillejõgi on imeilus.
Ja teie olete ytlemata tublid tööhullud.
Lahe reis oli, palju toredaid yllatuskohtumisi :)
VastaKustutaLillejõgi on imeilus.
Ja teie olete ytlemata tublid tööhullud.