Külma öö järgne vaikne ja sume sügisõhtu

Vahel polegi pikka juttu tarvis. Kas pole? Vahel piisab pilgust, vahel patsutusest õlale, vahel pildist, mis ütleb 1000 sõna. Siin üks pildike meie majas asuvast, alles avastatud aardest- looduse mustrist. Kus ja mis ta täpselt on, sellest siis, kui aeg on õige.

Eilne öö oli külm, õhtul 7 paiku õhus 0, kuid hommikuks oli udu maas ja 2,5 kraadi sooja kodust tööle minemise hetkeks. Täna ühtul selgus, et külm oli natuke ikka möllanud. Laialehised hortensiad said oma, ka hostad on osaliselt pihta saanud. Esimene õhukülm tegi noortele saartele selgeks, et suvine roheline rüü, mis sügise poolt kaunistused saanud, on vaja seljast heita. Plärts!! ning noored saared on puhta paljad. Vanemadki saared on noortest eeskuju võtmas ning paljastavad hoolega mitme kuu jooksul varjatud võra. Hallahommikut meil sisuliselt siiani olnud ei ole. Nüüd, kui esimesed külmad on oma töö teinud ning kui juhtub tulema sügisene kõrgrõhuala päikeseliste ja soojade päevadega (oktoobri mõistes), siis on ka vananaistesuvi käes. Eile, külastades ühte armast abielupaari, saime targemaks ka selles osas. Tähendada see vananaistesuvi just nimelt seda, et Venemaal peamiselt vanade naiste kaelas olnud põllutööd on selleks aastaks läbi ning nemad saavad samuti veel natuke päikest ja päevasooja nautida, enne tõelise halli sügise ning talve saabumist.

Uuemate uuringute kohaselt ei tohiks lehti üldse riisuda. Me vist päris riisumata ka ei jäta, kuid kuna niidan murutraktoriga seda kõike kokku, siis tegelikult jääb üsna palju lehepudi murule ning suvine niitmine (niide jääb suures osas puude all maha) on samuti abiks puudele. Kuna suured puud asuvad meil krundi servades, siis muruala ees ja tagaaias me siiski üldjuhul koristame enne talve ära. Võib olla peaks selle muru-ja lehesodi sel aastal puruks laskma ja peamiselt puude alla jätma, näikse, kas ja palju kevadeks alles on?! No vaatame ja kaalume.

Aga tuuliste ilmade vahelduseks oli väga mõnus ja rahulik õhtu ning teime selle puhul lõkke. Täitsa mõnus oli kohe sooja tule lähistel lõkkeleeke imetleda ning okste põlemise raksumist kuulata. Looduses on veel mitmeid erinevaid hääli ja värve, kuigi vaikselt hakkab see suvi ikkagi lõppema.  



Kommentaarid

  1. Lõke on üks otsata mõnus asi ja need looduse mustrid, ma kohe väga armastan seda uuristatud puiru. Seal võib olla mida iganes. Meie lehtedest puhus enamuse kirdetuul ühte puualasse aga ma ei riisu juba mitmeid aastaid. Osa niidan sügisel ja osa kevadel ja ülejäänust teab vaid tuul :D

    VastaKustuta
  2. Loodusel on tuhandeid mustreid ja nad on alati värsked ja ilusad 😀
    Puulehtedest teen ma komposti, OSa jääb kyll maha puudele rammuks, raisku ei lähe midagi :)

    VastaKustuta
  3. Mina pole oma rohkem kui hektari suuruses aias lehti iialgi riisunud, ei jõuaks seda nii ajaliselt kui füüsiliselt ja kevadeks on alati lehed kõdunenud olnud. Olen oma tegemistes alati loodusest lähtunud, metsa all ei riisu ju lehti keegi.
    Õõkülma mere ääres olnud ei ole ja niipea ei lubata ka.

    VastaKustuta
  4. Ilus palk! Õunapuude lehed korjan kokku ja lähevad kaugemale komposti.Kellel tamm õue peal, see teab, et need lehed küll ei kõdu, vähemalt mitte kevadeks :) Kui ma omasid kokku ei korjaks, siis viib tuul nad tiiki ja seal siis rammus muda, mis pikas perspektiivis ei ole hää. Mul ka lõkkematerjal ootel, kuurialaune soga ootab lõket. Veel on mõnus.

    VastaKustuta
  5. Puidumustrid on alati ilusad ja lõke samuti. Meie jõudsime ka oma lõkked tehtud.
    Meie üldiselt ei riisu, kindlasti ei tee seda puude alt. Teerajad puhume küll puhtaks, sest kinnitallatud lehed muudaksid need libedaks. Ja lagedamalt viib nad tuul :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar