KEVAD......

KEVAD,KEVAD,KEVAD,KEVAD.... no lõpuks ometi on ka kalendri järgi saabunud meile see kaua oodatud kevad.


Kolmas kiri Ingile
See aasta tuleb kevad teisiti,
Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti,
Ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,

Tiu-tiu! Ja teisiti ja hoopis teisiti.

Nii palju naeru, linde, lilli't hoi!
Ja päikest meeletumalt päikest.
Ih-ah-ah-haa! Ah-haa! Ih-ah! Oh-oi!
Paar prahvakut veel rõõska äikest:
Mürr-mürr! Mürr-mürr! Trahh-trahh!

Lööb lahti hõbedase paju koor.
Võin teha tuhat-tuhat pilli.
Tuul, puud ja ööbikud on koor.
Saan lututa kas sõrmed sadavilli:
Tuut-tuut! Tuut-tuut! Tuut-tuut!

Kõik metsad, niidud ainult hullata!
Sind magatan siin-sääl kui susi.
Kui palju lahkuv päev võib kullata,
Sa jagada võid kallistusi:
Tiu-tiu! Tiu-tiu! Ssu-ssu!

Ja öö on ainult väike valgusring,
Mis kiusab, kutsub, igatseb ning veab
Mind laulikut ja sind, mu Ing.
Kun peatab, millal seisatab, ken teab?
Hoi-tii! Hoi-tii! Hoi-tii!

See aasta tuleb kevad teisiti,
Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti,
Ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
Tiu-tiu! Ja teisiti ja hoopis teisiti!

Lehekuu 1919 (H.Visnapuu)

Kui lõoke saabus meie maile juba 4. märtsil, siis eelmisesse, talve viimasesse nädalasse, jäävad kuldnokkade, sookurgede, kiivitaja, toonekure saabumine. No ilmselt on saabujaid veelgi, aga kes see neid kõiki teab ja tunneb. Ühes FB grupis väidetakse tõsimeeli ka kägu juba saabus. No seda juttu on nüüd küll hirmsasti keeruline uskuda...

Ilmad on olnud üsna heitlikud, nagu kevadel ikka. Kord tuleb taevast alla vihma (võeh, milline padusadu oli reedel 17.03), kord paistab taevas sillerdav päike ja siis tuleb jälle rahet. Ühel hommikul oli kõik korralikult härmas. See kõik mahtus talve viimasesse nädalasse.

Aias ei õitse peale lumikellukeste mul veel midagi. Sooja lõunakülgset majaserva peenraga mul ei ole, seega selle soojuse käes varajasi tärkajaid pole ka ette näidata. On nuppe ja nupukesi aga küll.

Eelmisel aastal jäi meile aed riisumata ja otsustasin ka püsikuid mitte lõikuda. No loomulikult seda viimast ma vannun enam mitte kunagi teha. Praegust on see nikerdamine üks rist ja viletsus. Aga eks need omad vitsad ole, mis peksavad.  Sellegi poolest on kuusehekipeenar enam vähem korda saanud (no ma natuke ainult tegin, teate ju küll). Maja taga, künkal ja liivamultšil peenrake aga alles ootab usinaid nobedaid näppe. Põõsad on küll õnneks kõik lõigatud ja vaid üks õunapuu ootab veel redelit, et saaks käärid välkuda.

Täna valutan tööl lihaseid. No see on, kui kontorirotil on kätte jõudnud kevad ja ta hoogsalt ennast liigutama hakkab. Meenuvad kohe lihased, mille olemas olu oli sootuks ununenud. :D

Nädalavahetusel lõikasime minu ema juures maha jupikese ülekasvanud ja koledat kuusehekki (üks pool on veel teha, aga kohe ei lastud). Pildid on tehtud telefoniga, seega kvaliteet võib olla vähe kehv. (pilte võib kasutada vaid omaniku loal)
Enne

Pärast
ja need roikad.... :)

Samuti jäi nädalavahetusse õunapuude lõikamise ralli ja ühe kasvuka karkassi kokku panemine. Piigadel oli peaaegu nutivaba nädalavahetus, sest vanematega lõket teha, puid lõikuda ja akutrelliga kruve karkassi lasta oli palju ägedam.

Nüüd jääb oodata selle sooja ja tõelise kevade saabumist!!


Kommentaarid

  1. tublid ja töökad, ilusat kevadet :)

    VastaKustuta
  2. Mina jälle olen alati püsikupealsed kevadeks jätnud ja kavatsen nii ka edasi minna, sügisel pole aias tegutsemiseks enam mingit tuju, aga kevadel tahaks juba liigutada. Kui järjest nokkida natukesehaaval, jõuab ju küll.

    VastaKustuta
  3. Igal aastal tulevad kevaded pisut teisiti ja ka pisut endistviisi. Meie suristame trimmeriga siberlaste ja päevaliiliate pealsed maha ja jätame taimedele talveks peale. Need ei kõdune ja kokkuajamine on kerge rehatöö. Pojengide pealsed tuleb sügisel kokku korjata, nemad alustavad kasvu väga vara. Teistele püsikutele jätame pealsed peale, osa tuleb tagasi lõigata, osa rehaga (hostad) kuivanult kokku tõmmata. Kõrrelisi sügisel lõigara ei või.
    Ilusat kevadet teie perele!

    VastaKustuta
  4. Oi, mulle nii meeldib see luuletus ja igal kevadel see mind ka kummitab :) Aiahooaeg on käima läinud ja eks töölkäival aednikul on see kevad veidi komplitseeritud, aga seda suurem rõõm kontorilihaste vormi saamise puhul :)

    Eks katsetamisega saabki oma kogemused ja siis ka otsused teha. Mina lõikan enamuse püsikutest maha sügisel, astilbesid, hostasid ja epimeediume korrastan kevadel. Tundub nagu polekski palju, aga üksjagu aega selle noppimisele läheb.

    Edulist hooaega!

    VastaKustuta
  5. Kevad, nagu yks kevad peab olema. Eriti see tundmatute lihaste avastamine ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar