Sprint suvesse

Täna aknast välja vaadates tundub isegi natuke uskumatu, et pea kaks nädalat tagasi sadas lund. Kevad on saanud hoo üles ning sprindib, et kaotatud aega tagasi teha. Kusjuures ma ei ütleks, et ta nüüd tavapärasest kevadest palju maas oleks, kui siis õige pisut veel.

Eelmise nädala keskel saabunud suvesoe kannustab kevadet liigutama, et ikka jõuaks kõik oma tegemised ära teha enne, kui  suvi jalaga ukse lahti lööb ning teatab häälekalt oma saabumisest. Sel aastal saabus meie maile kägu 1. mail, pääsuke 4. mai ja esimest korda kuulsime ööbikut 8. mail. Ja siis tuli maha lumi. Eriti sürrealistlik oli üle-eelmise nädala keskpaigas hommikul kasvuhoonesse veel mõnda halgu alla viskama minnes. Lumi maas, puud-põõsad härmas ja siis kukub kägu kuskil põõsastikus. Sama sürrealistlik oli vaatepilt lumisel põllul külvavast traktorist. No mis asja!

Oli, mis oli. Nüüd peab lootma, et soe jääb pidama kauemaks, kui see imesoe reede (19.05). Loodetavasti polnud see selle suve ainuke päev ja siis sai ka tööl oldud :D No tegelikult oli veidi liiga soe see minu jaoks ja ma üldse ei vingu. Lihtsalt faktina olgu mainitud. 

Sellel nädalal hirmutatakse öökülmadega. Kus teda siis tuleb ja kus mitte, seda näitab aeg. Eile Terevisioonis hommikul meessaatejuht ütles, et kuniks jaanipäevani on ilm jahe, siis, siis läheb külmaks. Noh, naljaga või irooniaga see ütlemine oli, aga ega tea ju seda ilmataati ja tema tujusid keegi meist. Igal juhul toomingas õitseb ja loori alla maha pandud kartulid on üleval. Samuti õitsevad luuviljalised ja pirn (kelle kaks aastat tagasi lubasin maha võtta, kui ta õitsema ja vilja kandma ei hakka, hakkas vist kartma) ning peagi alustavad ka õunapuud. Noored saared on ennast hakanud riietama suverüüsse ning pungad on juba avanenud, vana saar (mille järgi saab 99% öelda, kas meie kandis ka külma veel tuleb) on veel ootavamal seisukohal, kuigi ka tema pungades on näha elujõudu. Seega ma veel lõpuni kindlalt ei julge väita, et meie kandis öökülma enam ei tee.




Aias on muidugi õitsejaid veel. Mul ilmselt küll vähem, kui paljudel teistel, aga natuke siiski. Praegust on priimulate aeg. Õitseb üks igivana nimetu madal roosakas-lilla, mis on ilmselt aidanud kaasa igasugu põnevate värviliste nurmenukkude tekkele, kellele tundub, et minu aias meeldib. Samuti õitsevad kõrvikud, seni mul neid küll mulle tundub, et vaid kahte nägu. Kahjuks samuti nimetud.



Aeda isetulnud meelespead on kohati küll tüütud, aga ma ei raatsi kohe neid välja ka virgestest rookida.Ütelge, siis, et umbrohi ei või kaunis olla!

Seal samas meelespeade kõrval kasvab mul üks valgeõieline (umb)rohi. Võib olla keegi on teadlik, kellega on tegemist ning jagab mulle selle teadmise edasi? Ta tundub mulle väga valgeõielise meelespeana. Võib see nii olla?

Peamised värvilaigud on hetkel aga siiski sibullillede loodud. Mul on nii hea meel, et eelmisel sügisel neid oma aeda soetasin terve hunniku juurde. Aitäh tublile kasvatajale ja müüjale. Püüdsin neist mõne eile õhtul veel pildile.


Eriliselt meeldib mulle see alljärgnev lehternartsiss. No nii udunummi. Ise vaevalt kaks tikutopsi pikk, aga õitseb igast sibulast, mis maha saanud on. Nüüd jääb loota, et ta tegeleb jõudsalt paljunemisega ja pakub uuel aastal juba suuremat õieilu.
Mõned tulemised on eriti armsad. Mul kahjuks pole senini aias olnud sõnajalgadele sellist head kasvamise kohta ning seetõttu ei ole mul neid ka aeda toodud ning seetõttu ei saa ma imetleda nende ülivahvat kevadist lahtirullumist. Samuti kehtib minu puhul tihti see reegel, et kui lilled tärkavad, siis olen mina tööl (või tööst väsinud) ning ei saa neid vahvaid tulemisi just kuigi tihti pildile. Aga eile sattusin siiski ühele peale.

Sellel aastal on plaanis haljastada kasvõi osaliselt keldrimägi, veidike ümber teha künkapeenar, haljastada viirpuuheki asemik, lõpetada pisike varjuaialaadne paigake (et tulevikus sellega edasi tegeleda), lõpetada vanu projekte ning aegamisi katta istutusalad multšiga. Pean siiski tõdema, et liivamultš on küll visuaalselt äge (selline vahva ja mitte just tavapärane hele taust taimedele), aga see minu kurvastuseks siiski nii hästi ei tööta, kui ma lootsin. Lisan siia ühe kolepildi selle tõestuseks.

Aga keldrimäe projektiga oleme vaikselt algust teinud. Hetkel sellega väga ei kiirusta, kuna ehitaja peab meil seal veel mõned viimistlustööd tegema ja no tegelikult peaks sinna appi kopa kutsuma, et saaks see ala ikka tummisem. Praegust tõstame kive ühe ja kahekesi (sügav kummardus tänutundega Abikaasa suunas), aga inimjõuga üksi saab tulemus küll hea (ma loodan), aga ilmselt saaks veel paremini.

Aga tegelikult tahaks puhata ja mängida. Pikk ja nõme talvelaadne talv on selja taga. Õhtud on pikad ja kuidagi ei saa voodisse enne, kui kell on hakanud käima päeva viimast tundi. Hommikul peab aga ikka tõusma vara, et tööle tõtata. Tegelikult tahaks aga veel tunni või poolteist magada, siis virguda ning vaadata, mis päev toob. Puhkuseni on veel veidi vähem, kui kuu.

Kommentaarid

  1. MeelespeAD nüüd mõni umbrohi. Need ikka poolvarju ilutaimed :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. mis mul sisuliselt täispäikeses kasvab

      Kustuta
  2. Valged meelespead on need jah, mul kasvavad aias läbisegi sinistega. maurus

    VastaKustuta
  3. Meelespead teevad ikka hinge kuidagi hellaks, vist kõigil :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar