Käimised

Sel aastal on avastatud taas üks imeline aleviku aed Eestimaal. Juuli alguses külastasime Neljandikku ja tema imearmsat aeda. Meid võttis vastu Neljandik oma perega. Neil on mõõtmetelt küll pigem väike aed, aga tegelikult sisaldab see rohkem, kui nii mõnigi suur aed. Ilm sattus olema selline sellesuviselt märg, isegi neil, kõrbepealinnas. Seega pilte paraku väga paju tehtud ei saanud.  Kivila oli muidugi mulle, kui kivilat mitte omavale, kõige atraktiivsem. Neljandik on oskuslikult kokku sobitanud erinevaid taimi, mis koos moodustavad ägeda kombo. Tibatillud ja natuke kõrgemad ja siis natuke veel kõrgemad. 

See aed on umbes sama vana ehk, kui minu oma või natuke vanem ja teades Neljandikku, siis ootan huviga, mis edasi saama hakkab ning kuidas see aed edasi areneb. 

Millalgi juhtusime käima ka Thela aeda. Taas esmakülastus. Armas koht metsade vahel, kus loodus sirtutab käe ja Thela võtab selle vastu ning on loonud koostöös Emakese Maaga vahvaid kooslusi. Toona, oli aega meil õige vähe ja aiatiir sai pooljooksuga tehtud. Oli pojengide lõpetamise aeg, kus esimesed olid juba lõpetanud, samas viimased alles hoo sisse saanud. Nii tore, et sinna meid lubati vaatama tulla. Seal olid käimas suured ettevalmistused Avatud talude päevaks.  Loomulikult juhtus nii, et telefon oli küll käes, aga pilte justkui tehtud ei saanudki. Kuigi pildistada ja vaadata on seal palju. Lastele meeldis sealne puukuju väga :)
Ma väga loodan, et saan kunagi tulla ja kaeda seda aeda rahulikus tempos .

Loomulikult Aidi juures kokukas, aga sellest sai eelmisel korral natuke juba räägitud ja eks meie inimesed on sellest palju juba kirjutanud.

Siis käisime me eelmisel nädalal Tii juures.Tema juures on õnnestunud käia mitu korda ja ikka üha kaunimaks läheb see tema linnaaed. Need männid, need kooslused mändide all. Tema juurest tulles olen alati laetud mõttega, et vajan oma aeda rohkem okaspuid. Tema linnaaia taimed on valitud selliselt, et need tohututesse mõõtmetesse ei kasvaks. Minu puhul see mõõtmetesse kasvamine ei oleks probleem, suures osas. Jah, mingitesse kohtadesse sobiksid just need pisemaks jäävad okkalised ideaalselt. Mõttekoht!
Tii kurtis küll vähese vihma üle (mina lõunakana sügasin muidugi selle jutu peale kukalt).  Aga peale meie ära minemist said ka nemad oma kaua oodatud vihma.


Eile lippasime läbi Isehakanud lillekasvataja juurest. Oeh! ta on nii armas! Isehakanud lillekasvataja juures käisime me vist juba kolmandat korda ja iga kord tuleme me vihmaga :)
Naersimegi juba, et kui kuskil vihma aeda tarvis, siis kutsutagu meid :D

Kui vihm kord järgi jäi, siis sai ka kiire aiatiir tehtud. Ta on aias palju toimetanud ja nagu ma aru sain, siis on tal ka väga täpsed plaanid seal tehtud. Mõni õis, mõni vars, mis vihma all polnud päris lössi vajunud, sai ka pildile püütud. Mmm, ja need numpsikud!!





`Angela´
Aitäh vastuvõtjatele! Need käimised on alati nii toredad ja annavad emotsionaalse laengu väga pikaks ajaks. Kuigi ma tunnen, et see hooaeg väsitab/väsitas mind väga, siis on mul ikka hea meel, et aias toimetamise võimalus mul olemas on. Olen väga tänulik. 


Kommentaarid

  1. Suur tänu jagamast! Polegi sel aastal Tii juurde saanud, Kuigi see nii lähedal. Seal kaugel lõunamaal on aga mitu aeda veel nägemata, teie oma kahjuks nende seas, aga ehk tuleval suvel:)

    VastaKustuta
  2. Oeh, nüüd ajasid jälle reisiisu peale oma ilusate piltidega.:)

    VastaKustuta
  3. Just, reisuhimu sellised postitused tekitavad ja mis salata, ka süümekaid, sest kahte neist pole ma veel kordagi näinud ja sinugi juures on käimata. Aga küll ma ükskoprd kõik need aalujate aiad saan läbi käidud. need on toredad ja harivad käimised, armsate inimestega emblemisest rääkimata

    VastaKustuta
  4. Ma mäletan hästi oma esimesi aiareise. Aedu, mida vaadata, oli ju vähe, põhiliselt olid need Lätimaal. Õppisin, kuidas võiks teha ja ka seda, kuidas ei tohiks teha, vähemalt minu jaoks oli see nii.

    VastaKustuta

Postita kommentaar